märkmed

mõned päevad peale "Idioterne" vaatamist hakkasin märkama tavatust rohkem "idioote". pooled neist rääkisid viipekeeles ning pooled neist olid mingisuguse muusikakooli kasvandikud, nagu hiljem selgus. bussijaamas-bussis. teel kodu poole. ega ma ise parem pole muidugi. esiteks oma verbaalsete feilide poolest. gooti käest küsida, miks nad peavad platvorme kandma, vastaksin ma tüübi asemel ilmselt sama: ma olen goot, see on minu nägemus ilust. korralikku restorani kiirustades võiks mitte selga panna huudit ja pealuudega särki ning hõrgutava haneliha kohta mitte öelda:"maitseb nagu sealiha." ja muud sellised pisiasjad. loendamatult.