vajad ideed lõunasöögiks? ei vaja.
hommikud ja õhtud on natuke sassis: juba mitmendat korda juhtub tõik, et uinud oma tavalises mitte-öö-vaid-päeva rõivastuses kella 23 paiku ning avastad kell 3 öösel , et pole jõudnud ennast õigeks magamaminekuks prepareeridagi. uus nähtus minu jaoks, mis toimub puhuti ka päevasel ajal. kui ärgata vara. täna näiteks ärkasime vara, et minna lodjaga sõitma - kuulata ornitoloogilist klatši, vaadata kajakaid ning luiki täis jõeluhtasid, esimesi rohelisi muruliblesid kauguses ning kvissentali arhitektuuri. ilm oli kena. linnuhuvilised lasid fotokatel klõpsuda, ma väga ei kahetsenud, et minu omand koju ununes - ainult üks asi oligi, mida pildistada oleks soovinud . see polnud lind.
sada ja enam kordi on mainitud, et see, mis inimest (alateadlikult) huvitab, tuleb varem või hiljem ise inimese juurde (okei, isic kaarti pakkujad siiski pole tulnud ega misjonärid- ahjaa, siiski üks küsis, kas ma tahan teada jumalast ning ma vastasin ülimalt helge naeratusega: ma tean juba. ilmselt ta arvas, et olen padu-usklik ning jättis mu heaga ja ilma religioosse paberipahnata rahule). niisiis, (ma väga ei ole asja süvenenud, ega vist tahagi äärmuslikult süveneda) meie kolmas korterikaalsane on tubli esoteerik, nii pragmaatiliselt kui ka vaimutasandil. temaga kaasneb tihti teine hiidlane ning kui ka m välismaistelt õpiretkedelt saabub, saavad teoks põhjalikud arutelud. mitte ainult tšakra- ja karmateemadel. ja mul on põnev.
hommikud ja õhtud on natuke sassis: juba mitmendat korda juhtub tõik, et uinud oma tavalises mitte-öö-vaid-päeva rõivastuses kella 23 paiku ning avastad kell 3 öösel , et pole jõudnud ennast õigeks magamaminekuks prepareeridagi. uus nähtus minu jaoks, mis toimub puhuti ka päevasel ajal. kui ärgata vara. täna näiteks ärkasime vara, et minna lodjaga sõitma - kuulata ornitoloogilist klatši, vaadata kajakaid ning luiki täis jõeluhtasid, esimesi rohelisi muruliblesid kauguses ning kvissentali arhitektuuri. ilm oli kena. linnuhuvilised lasid fotokatel klõpsuda, ma väga ei kahetsenud, et minu omand koju ununes - ainult üks asi oligi, mida pildistada oleks soovinud . see polnud lind.
sada ja enam kordi on mainitud, et see, mis inimest (alateadlikult) huvitab, tuleb varem või hiljem ise inimese juurde (okei, isic kaarti pakkujad siiski pole tulnud ega misjonärid- ahjaa, siiski üks küsis, kas ma tahan teada jumalast ning ma vastasin ülimalt helge naeratusega: ma tean juba. ilmselt ta arvas, et olen padu-usklik ning jättis mu heaga ja ilma religioosse paberipahnata rahule). niisiis, (ma väga ei ole asja süvenenud, ega vist tahagi äärmuslikult süveneda) meie kolmas korterikaalsane on tubli esoteerik, nii pragmaatiliselt kui ka vaimutasandil. temaga kaasneb tihti teine hiidlane ning kui ka m välismaistelt õpiretkedelt saabub, saavad teoks põhjalikud arutelud. mitte ainult tšakra- ja karmateemadel. ja mul on põnev.
andmisrõõm on päris suur rõõm, kahjuks ka vist minu ainuke rõõm, milles tunnen end kuidagi ühiskonnale kasulikuna. kuigi mul pole palju anda ja see, mida anda, toimub ka siiski minu enda valiku alusel. kas pole mitte veidi pealiskaudne suhtumine ses suhtes...? aga andmisest hakkan juba vaikset masohistlikku rõõmu tundma. hõhõ.
No comments:
Post a Comment