kära eimillestki

eile. kuulasin maad. vaatasin-nägin ka. muru oli roheline ja sipelgad jalutasid möödakarva. taamal kõndisid noormehed köitel ja šonglöörisid.

täna kutsusin oma "rindade ajaloo" laenutamisega T's esile sellise aforismi nagu: ininene pole poliitiline loom, inimene on seksuaalne loom.
tahtsin mingil hetkel lisada et inimene pole kala, aga see poleks teemasse läinud. võib-olla eile õhtul siiski oleks, kui toimus üsna ebaharilik õhtusöök - heeringas, hapukoor ja värsked keedukartulid. maitsvamaks kui kartulikrõpsud, väherasvasemaks kui kartulikrõpsud, tuleb heeringat tunnistada.

eilsest veel niipalju, et mulle vahepeal tundus tõsiselt, et elan katolikukirikus, kloostris või et mu naabriks on munk. mis liturgilised koorilaulud need siis olgu! juba mitmendat korda. ma saan veel aru, kui ma elaks itaalias padovas ja mu maja keldrikorrusel tegutseks põrandaalune luterlaste organisatsioon...siis oleks see koorilaul põhjendatud. aga siin. ateistide pärusmaal. nojah. ilmselt kasutab keegi missasid jätkuvalt teatud transsi langemise eesmärgil. mis on muidugi tore, sest ei maksa ennast ehtida ju india ja jaapani kaugete sulgedega. või miskeid skai plusse ja pauer hitt reidiõuid või mis kõige hullem, elmari raadiot, kuulata

aga okei. meil kõigil on omad kiiksud. ja miskipärast tundub mulle, et ma olen üks kiiksukamaid üldse. heas mõttes, ikka heas mõttes. võinoh...