kes siis veel kui mitte....

kui kz tartusse satub, hakkab toimuma asju. alustuseks üks ostukäru-race konsumi parklas, kellegi gootist raivo (perekonnanime ei suutnud fikseerida) maitsekalt tuunitud ja pisut perverssete(üritas šokeerida ehk või siis andis teada, mis tal südamel...) fotode ja olemuslike jutukeste näitus y-galeriis (galerii blogis ei olnud sellest midagi juttu, nii, et kui keegi leiab selle kohta inffi enne kui ma galeriisse tagasi jõuan, siis informeerigu mind) ja salliotsinguil genekas pakuti meile tasutapileteid ühele läti etendusele, millele pidime siiski äraütlema, sest ma mõnikord käin loengutes ka. tü siseaias klaverihelide seest ja kolmest lauast koosnevast kohvikust astusime samuti läbi (väga kaunis). nojah, kohvikutes on palju istutud.

samal ajal olen kaotanud tapetseerimissüütuse ning mõningaid eap'sid seoses igasuguste toimetustega ja ausaltöeldes, sessi ajal ma ohkaks ja kaotaks need nii või naa, sest ei jõua oma ülesannetega valmis. good bye itaalia keel ja berk.

muidu. avastasin inimese ninal veel ühe unustatud tänuväärt omaduse. ta on nagu vesifilter brita. kui õhus on ikka suur annus igasugust ehitustolmu, siis hommikul ärgates on nina kinni. nuuskan end korralikult tolmujääkidest (mis enamuses õnneks kopsu vast ei pääsenud) puhtaks ning alustan päeva. terevisioon ei ole enam üldse mõnus ega kodune. võib-olla pean harjuma veidi.

selline uudis ka, et mul on natuke kruvid lahti. prillidel nimelt. läksin siis mingisse prillipoodi palvega need natuke kinni keerata, kuid mõningase pusimise peale ütles preili, et tarvis oleks hoopiski uued soetada - ei olevat siin enam midagi kinni keerata. nüüd ma olengi reklaami ohver ja unistan uutest prillidest, kuigi pole midagi sobivamat (küll aga mugavamat) omale leidnud.