lumi

meil t'ga on nädala top lugu olnud see:

originaalist kordi vaatemängulisem ja mitte nii tuim ka muusikalises mõttes, minu arust. kuigi depoo mulle eriti ei meeldinud, siis selles laulusaates oli kahju kui kahju temakese lahkumisest. no more huvitavaid lauluvalikuid. tjah, lauluvalik on see, mis ükskõik kelle huvitavaks persooniks võib muuta. sellepärast talent-anis mulle ei istu. booring. pean ainult marteniga leppima nüüd:)

vahepeal olen hänginud eesti fillidega veidike. näinud tartut 9.korruselise maja katuselt ja tšehhi filme. eelviimane film osutus pikaks ja lohisevaks, kus mitu korda lootsin et nüüd on läbi. aga ei.

täna läheb vist väikest viisi klaverdamiseks ka. problema võib tulla ainult sellest, et lauljaneiu g soovib rohkem ballaade ja tavapärast kaunist muusikat väljutada. mind aga tõmbavad igasugused x-häältega tegelaste lood. kus lugu peaaegu et baseerubki tolle ebatavalise hääle mängul. aga kui see probleemiks võib osutuda, on see vaid mikroskoopiline mure. hea on jälle klaveri taga olla. mis sest et pilli häälestus pole just tipptasandil. täpptasandil ka mitte. klaver ja laul koos - sümbioos.