katastroofifilmi või vähemalt põneviku ainestik

eesti saab ka nüüd uhkeldada oma looduskatastroofidega. kui nt indias märatsevad tulvaveed, siis siin on tulvalumed. nõrgemad majad vajuvad paksu lumekoorma all sisse ning terassid purunevad. autojuhid sõidavad isegi kõnniteel koperdavatele inimestele otsa ning saavad trahve valesse (loe: lumevabasse) kohta parkimise eest. teeäärsed lumevallid on nagu seinad ning võistlevad kohati oma kõrguses majadega. uus lumerookimisala on ilmunud: katusel lumerookimine. roogitava majakatuse asukohast olenevalt tuleb jalakäijal pareerida kahe halva, kui mitte öelda sandistava või surmava, võimaluse vahel - kas kõndida kõnniteel ning saada lumekamakaga pähe või edasi minekuks kasutada sõiduteeäärt, mis tiheda liikluse korral võib olla eluohtlik, kindlasti aga stressitekitav.
ka praeguse sulaga on kõnniteel käimine kohati paras seiklus. näide tänasest: ühel pool botaanikaaia müür, teisel pool kõrgumas lumemüür (mis on hallikaks värvunud ning meenutab seega oma olekult harilikku müüri või planku), sinu ees laiub lörtsijärv ning katsu sa sealt kuiva jalaga üle/mööda saada. ühe korra pidin meetreid tagasi kõndima ning sõiduteel oma teekonda jätkama. kindlasti nägin seal autole vastu seistes välja nagu aedikust väljapääsenud lehm, kes ei tea kuhu minna (lumemüürid ei jäta sulle palju ruumi liikumiseks).

ilm.ee on saanud üheks oluliseks netileheküljeks mu elus, sest ilmataat on suht-koht ettearvamatu.