mind on alati vaimustanud ilusasti sisustatud vannitoad ja vetsud, sest tavaliselt jäätakse need jumal teab mille hooleks. toaletis peab leiduma pilte. jaa, pilte. ning muud atribuutikat/butafooriat, mitte liiga palju ja mitte liiga vähe ,ja nii, et see teeks vannitoas käimise omaette elamuseks.praegu on ka minul siin vannitoas käimine elamus. vahepeal näiteks uputas. just järgmisel päeval, kui olin juurelnud veesäästmise üle ja et küll ma kulutan kuupmeetreid (ei taha ju külmetada jne, seetõttu tuleb kuum vesi koguaeg lahti hoida). minu šampooni saavad maitsta igasugu veeloomad ja nii edasi. ja siis krõpsti, sai selles vees ise jalgupidi sulistada. kuigi siin kehtib reegel minu mustus, ise sulistan selle sees. aga mulle ei kõlba.
loen siin lasteraamatut (maria parr, vaffelhjarte) ja arvan, et igavesti vahva(kõlab nagu vahvel. või vuhvel, kui soovite)oleks lastekirjanduse tõlkijaks hakata. lihtsalt hüppas pähe. äkki annab korraldada. see raamat siin on hiilgav põnnidele ettelugemiseks, nagu ka barnebokkritikk.no-s öeldi. lõbus oleks seda ka tõlkida. mis toimub eesti lasteraamaturindel, ma ei teagi eriti.. hiljuti nägin ühte toredat lasteraamatut oskarist ja ta vanaisast, mis tõmbas mind ligi oma suure laevapildiga esikaanega. sisu oli ka tore. aga see oli samuti tõlgitud mingist teisest keelest. vist taani omast. miskipärast on paljud eestimaised lasteraamatud kuidagi tumeda värvigammaga(mis mulle silma hakanud), kuigi leidub ka toredaid. heiki vilep ja kivirähk jejejjejeje. üldmulje siiski kesine võhiku vaatevinklist.
No comments:
Post a Comment