tegelikult ei ole mul siin midagi eriti toredat. käisin eile teksapükse ostmas ja tagasi tulin püksata. teksapüksata. peaaegu oleks ostund täpselt need samad, mida kaks aastat järjest kantud... põhjuseks muidugi need igikestvad vormikuseprobleemid. olin ülevoolavalt pahane enda peale, ilma trennimõteteta (nagu inglise jalkafännid võivad omale mängude ajal taolist arutut ksenofoobialuksust lubada), et miks ma olen selline nagu ma olen, miks pean ma omale riideid selga sobitama, mitte leidma asja, mis mulle meeldib ja lihtsalt selle ära ostma. tigedus. nii läheb ju poes terve igaik! tobedate mõtete kõrvalejuhtimiseks ostsin sirbi, kus sees ka selline tore intervjuu ja veel igasugu asju. mis meenutas mulle, et peaks jõudsalt kooliasjadega jätkama hoopistükkis. oeh.
jah. tahaks hirmsasti vinguda! aga ei tohi. sellele vastanduvad liiga paljud vastuarvamused teemadel: no miks sa siis ennast ei muuda? enesedistsipliini paluks! meil on ülikoolis (ja ühiskonnas) üldse see mõistlikkuse latt liiga madalal jne.
No comments:
Post a Comment