kroonika

jah, peab jälle pildimaterjali  üles riputama. jõudsin alles täna koju kogu sellelt täisväärtuslikult suve puhkusenädalalt, mis leidis aset tartus, elvas, maal ja salacgrivas ja lõpupunktina tallinnas. hirmsa palavusega olen mingis mõttes juba sõbraks saanud. oma dipljoomat taga ajades jakobi tänaval klassitsistlike hoonete vahel tuli itaalia tunne peale. sellest johtuvalt ka espressoisu. nii ma siis istusin nagu vene mammi kohviku ees, kissitasin silmi mööduvate inimeste suunas ja jõin seda mõnusat mõrudust. asi päädis sellega, et hiljem lätis männikäbidel kõndides tekkis kinnisidee, et peaks oma itaalia keele õpingud lõpule viima. kusagil ülikooli esimesel aastal sain selgeks palju roppusi ja muud säärast vajalikku...

tänu nüüd sellele massilisele pildistamisele, mille mõnele fotole ma ise ka peale jäin, tulin oma vanemate suureks rõõmuks lõpuks otsusele hambaarstile minna (üle khm 10 aasta). ma ei ole ikka sama lahe kui eplik või mercury oma viltuse hambumusega...

see on hoopis laulasmaa, aga lätis ikka samasugune, ainult et meretaimesem ja veealuse kivisem vesi. karm liiv. nostaligiline hõng.

suvine stiilinäide. mugavad kaltsukakingad ja vanaema kapist lagedale tulnud retromärss.


suur kurk. kindlasti on sel oma stoori...

chill! muideks, bauhofis hulgaliselt samasuguseid võrkkiikusid müügil soodukaga. hea meelega ostaks, aga pole kuhugi üles säädida :( ja seal mereääres ei saanud löögile...

läti maja.

läti kirik. jumalateenistus käis parasjagu.

lombards

alternatiivne ujumiskoht.

uks 3. ühes kohas oli kirjas "luks".  kui samast kohast tunni pärast möödusime oli "k" ära kraabitud. ei tea, mida see tähendama peaks...

käisime üsna lagedal turul. naasesime leiva, mineraalvee ja saldejumsiga. tädi oskas ka eesti keelt, ütles küll kuuekümne asemel kuusteist, aga ikkagi tubli. kohalikus hessis oskas personal eesti keeles öelda "oota".

turistide lemmik tornitipp teise nurga alt, ehk siis jõudsin pealinna.

ägedad jalavarjud ja tühi kott harjumäel.