eile olin armunud. tallinnasse. kas automaatselt seoses riigi süntariga, ei oska otse kommenteeridagi. kuid ilmselt suur süükoorem asus päikesepaistel. kui mõjutatav üks inimene on, kõigest päikesest.
imeline linn, imeline trammiaknast udusse vajuv kuppel-torn-siluett, imelised... inimesed (ka siis juba). ja üleüldse, hakkasin lahmima, kas pole mitte kergem ja suurejoonelisem armastada tervet maailma selle asemel, et end koondada mingile kindlale isikule või objektile? võib muutuda narkootiliselt orjastavaks ja omamissoov varjutada head kavatsused. muidugi omamissoov terve maailma suhtes oleks hirmus. aga ma mõtlen siin just seda terve maailmaga üks olemise, osake olemise tunnet. on hea. teoreetiliselt...
võib-olla mulle ei meeldi vastutus lihtsalt.
võib-olla mulle ei meeldi vastutus lihtsalt.
laupäeval sümpaatne lätakas heliosphere'il. tasub guugeldada oyaarss'i :)
Canti Drammatici by oyaarss
No comments:
Post a Comment