õhtu

appi, a on hullunud proffessor sünteka taga ja jube on vaadata. kuulata on sürr. isegi mu kitarriklõmin on harmoonilisem...

enne oli hea.

enne oli vaikus. 

tema miskit tolkieni-jampsi lugemas diivanil. mina kaminaääres suitsujoa teekonda üles vaatlemas.

see on nauditav vaikus, mõtlesin. nagu filmis. mõtlein seda kaua aega.

enne sain ka kõik südamelt ära mängitud ja uut pilli proovida, üsna minimalistlikus stiilis.

*

jah, ka kainelt võib a hull olla. 

ta kummalise laulu sõnad tunduvad olevat: "ma tean ma tean ma tean"