awesome place called home

 see siin pildil pole mõistagi minu awesome kodu, see on kellegi teise mittesuvaka vannituba, mis ühes neist lugematutest interjööriblogidest eksponeerimisainet leiab. et jah. kuigi ka minu kodu vannitoas on aken. mõlema. ning we're about to buy me a new home, vahtisime kinnisvaraportaalides ringi ning mis mulle ikka silma jäi, oli aknaga vannituba. väikekodanlase luksus.

krõbistan revali küpsiseid, mille habras rosinaid sisaldav konsistents ning ehissäbruline pind sobib päeva alustama ideaalselt. must kohv maitseb veidi kahtlaselt, kuid ma ei lase end sellel häirida. teine mark. väljas viskab vahel vihma, ulub tuult. algas suvi, peagi on käes jaanipäev, suur grillitrall ja tuleetüüd. ning alles eile sain aedlinnaku vihmajärgset värskust nautida mööda tänavaid erakordselt aeglaselt kõndides, et moment kauem kestaks ning et mitte liiga vara sihtpunkti jõuda. (parem õigeaegselt või hiljem kui varem, on moto.) inspireeriv. hingasin kopsud seda niisket hästilõhnavat värskust täis ning naeratus tikkus näole. inspireeriv. aga inspireerib ta mida?  

et toredaks potentsiaalikasutavaks ambitsioonikaks eneseteostajaks saada, peaksin peaaegu tervet oma loomust muutma. väga julgustav! siin ongi konks, millest ma edasi ei saa... tundub, et vajan selleks ümbrust.

emps:"  kas pulmadeks saad siis ( mingi asjaga mida ma ei mäleta* toim.) korda?"

mina:" oo, kas keegi on abiellumas?"

emps." sina, kes siis veel! idioom!"