käisin riias

naasesin selliste muljetega, et riia hakkab juba päris kodusena tunduma, ainult see nende keel on killer. ja vene keelt kõnetavatele nt abi paluvatele mammidele ei oska musta ega valget kosta. ehk siis minu abivalmidus jätab soovida, sest tegelikult peaks inimest oskama aidata ükskõik mismoodi ja kuidas. väidavad üdini helged-head inimesed. ning. inimesed pidavat jaotuma kaheks, nagu ütles khani ema: olgu ta moslem või hindu, loeb ikkagi see, kas ta on hea või halb. vot. kas loevad kavatsused? kas kui inimene kavatseb head, aga ei astu selle nimel just eriti mingeid samme, on ta hea või halb? pole piisavalt hea? selle kohta ütleb mõni ignorantsus. ja ignorantsus on halb. väidetavalt. kui mina ütlen, et pole olemas head ega halba ning asjad on suhtelised, siis kas läheb seegi ignorantsuse lahtrisse?
öhh, mis siin ikka teoretiseerida, kuulake hoopis läti suure helilooja estraadiloomingut. ja illustratsiooniks pilt madam coco'le pühendatud vintage pood-puhvetist, mis on päris õdus kohake.