Ühes väikses eesti linnas

Foucault’ ühiskonnakäsitluse keskmes võimu ümbermõtestamine. Võim pole lihtne hierarhia või duaalsus (isand vs. ori). Võimusuhted on kõikjal – pigem võrgustik kui hierarhia. Oleme kõik alati võimusuhetesse kaasatud ning see on dünaamiline protsess

ma ei tea, kas oleksin pidanud nunnud lastejutud rikkuma ära tunnis omaenda näitega, mida siin rahulikumalt avaldada saan (nimelt ma olen passiivne lambuke tundides ja just mitte kõige jutukam, leppige sellega, vana koer juba). näide ühest väikesest eesti linnast, kus kuu alguses, vanpsi jutu järgi, on võim poole linna üle ühel katlakütjast onul. tal nimelt on siis palgapäev. ning tal on siis vaja võtta viina. muidugi on katlakütja omakorda allutatud oma sisemisele viinadeemonile, mida justnagu ei pärsi ka onkli viinavõtjatest sõbrad, kes talle nagu uni peale käivad, et tulgu ta nüüd nendega jooma või on ta kitsi. elektrikuks kutsutud katljakütjast onu ei ole kitsi. viinavõtmine kulgeb, vanpsi jutu järgi, nädalate viisi. "ja siis ta on nädalateviisi käpuli või ma ei tea kus. ükskord oli minu ukse taga. oli valesse trepikotta sattunud" ja nõnda elatakse pidevas külmahirmus. vot nii.

teemamuudatuseks: ja siis twin shadow on natuke ära möksinud ühe toreda loo (pand sellele nimeks changes võimidagi taolist), mille originaal kõlab väga lummavalt, viisi mitte perfektselt pidavad naisterahvad on vahel maitsekad ja oskavad hinges mingeid meeldimiseks vajalikke nuppe katsuda imo .see on mind nüüd nädal otsa kummitanud. see on teinud pai mingitele ajukohtadele, mille tulemusel olen veits triibulistes särkides klounimeigiga tädisid joonistanud eiffeli torn peos ja nii. selgus et ka ülejäänud album nimega circus on täitsa torekas, diskopepudele eriti sobiv. aha, pluss akordion on mu uus boyfriend! (st mulle meeldib)