o tempora o aspekt

Hehe, read the comments. Nicolas Jaar on võtmetüüp ja musagiid.

Ilmselt on see lugu veel kusagil filmis olnud, ühes neist lugematutest ägedatest filmidest, mida ma näinud pole ja ära ei tunne kui kusagil mixteibis ette tulevad. Aga muidu, ikkagi tahaks vaatama minna just muusika pärast Tarantino uut filmikest Django Unchained. Eriti ei tea, mis soundtrackid repertuaari tulevad, aga usaldan vanameistrit.

Maailm peab ikka tasakaalus olema: Hommikul jälle mingi lugematu (lugemine läks sassi, sest basseinis oli üks ülelõhnastatud daamuška ja mingisugune aeroobikamäsu pluss kõik rajad olid teistpidi keeratud ning nunnu isa-tütar couple ning rasedusega väga kenasti toime tulev naisterahvas. Jah, ujuda on hoopis teine asi, kui prillid on ees.) arv otsasid ujutud ja sellepeale krõpse ostetud ning hommikusöök mureta ja kaloraaž taastatud. Mhm. Loodus ei salli tühja kohta, eriti veel mitte tühja kõhtu, erandiks miskipärast on rahakott - see tühjeneb jõudsalt ega taha kinni pidada kokkuhoiureeglitest. See rahakotiprobleem on üldisem probleem.

Ps. kas juba kirjutasin, et täikalkäik läks täkkesse? Sain K käest lillelise lilla (nagu dresscode nõuab) kleidikese, mis läheb mulle täpselt selga. Tänud! :) Kleit on  veidike tagasi üheksakümnendatesseminek - kardan, et normaalsetest pealinlastest pulmakülastajaskond sellest väga aru ei saa, aga oh well who cares, peaasi, et ise end hästi tunda saab ning see on kena kleit, whadevaaa. Nüüd vaid puudu lilla sall, mille leidsin universaaluniversumist, aga pole ära ostnud. See lillakas kleidike on spetsiaalselt pulmakülalise jaoks õmmeldud. Vanust nii 10 aastat umbes ja staaži 2 pulma. Andke teada, kellel veel pulmaminek ees, saab edasi antud see kleit äkki.

Ps. see pealkiri on blogipostitusse mittepuutuv. No reason!