Rosablogger

grimes'il uus amazing video genesis, lõpetasin teema ta ema guugeldamisega,
poliitikas teine teeb karjääri, here she is, sandy garossino.  

Kui ma oleks rikas, hakkaksin kunsti koguma. Kujutavat. Seda, mis kujutab endast midagi mulle isiklikult meeldivat või põnevat. Eks mul omi lemmikuid on. Aga tahaksin eelkõige koguda sellist nö indie-kunsti, hobi-tegijate paremaid palasid. 

Näiteks viimanekord Elvalinnas kaltsukaidpidi kakerdades, astusime sisse ühte suht raekoja vastas ja apteegi kõrval asuvasse majja, kus teadsime emaga mõlemad paiknevat üht kaltsuäri. Kumbki me polnud aasta-kaks Elvas niimoodi ringi jalutanud, seega oli meie imestus suur, kui leidsime end õlimaale täis seinte vahelt. Neid oli suuremaid ja väiksemaid, enamus kujutamas Lõuna-Eesti maastikke, Leigot ja lilli, ka Aafrika päikeseloojanguid ja palme. Fotorealismi väga algfaas. Ema muidugi astus tagantruumist välja astuva grimeslike kulme omava umbes viiekümnese naisterahvaga vestlusesse ning selgus, et tema, Maire (perekonnanime ei mäleta) veab kohalikku kunstiringi, on pakkimas asju Hauka laadale, maalib hobikorras ja miks mitte ka müüb neid. See siin oli tema ateljee. Nendest käeharjutusmaalidest hakkas mulle silma üks erandlik - täpselt ruudukujulisel erkroosal taustal kollakas... mingi lill, kullerkupp või roos või midagi taolist.  suur kollane lahmakas lille. Igaljuhul see võlus mind oma värskuse ja rõõmsatoonilisusega (teadupoolest kaldun melanhooliasse ja vajan selleks rõõmsaid toone ja nunnusid helisid sageli oma ümbrusesse) ja "karjatas" näkku, et ma võiks ta endale hankida. Aga ma jäin tagasihoidlikuks. Seinal oli kirjas 40 eur. Oeh, praegugi mõtlen, et sellest oleks võinud saada mu (praegu imaginaarse) kogu teine maal. Esimene, väga pisike, on praegu Tataris köögis seinal, see polegi nagu maal, ta on lihtsalt nagu märge selle kohta, et mulle meeldivad selle isiku tööd. Vot praegu Postimehest Kunstnikeliidu head majanduslikku äraelamist lugedes tuli  see roosa maal meelde...