Siseseiklused

Kummaline, kuidas viimasel ajal tunduvad mitmed situatsioonid ja sündmused palju toredamad alles siis, kui nad on ära olnud, mingi aja pärast, hiljem. Seikslused-seiklused...   ei ole just lihtne olla mugav ja emotsionaalne persoon. Tsoonist välja, rsk!

All siis paar shotti viimasest Riiaskäigust ka, töesti paar ja paljude jaoks möttetut vist. Lühidalt: Külmas linnas tiirutatud, mölema I pool käidud ning löpuks kohalikus hipsteripesas poliitikast pläkutatud. Kanepes Kulturas Centrise vetsus höljus lätikeelse "klassikaraadio" mahe saund, tehes vesikloseti väisamise elamuseks omaette. Tontegode teeb ikka veel oma filmi, ja näeb rohkem kui iial varem välja nagu Arcade Fire solist. Teine I oli vist nagu ikka, ladusime kaarte ja postrock ja Om   muudkui kölarites. See on nagu mingi Läti teema minumeelest, vöi postsoviet teema natuke ka. Postrockist vöiks keegi kusagil kirjutada mingi uurimuse. Tagasitee oli samuti seikus omaette, kus sai selgeks, kui erinevalt saavad kaks inimest möelda ja see väljendus peamiselt muretsemiste erinevatel aegadel. Tahaks öelda, et ma muretsen ette ära, aga tänasega sai selgeks, et nii reeglipäraselt see ei käi. Tegelikult muretsen siis, kui häda päriselt käes, enne on mul selline ajutormimure, kus tuleb leida lahendus ning see on midagi optimistlikku ikkagi. Ja kui minuga on korras, algab mure temal. Parajad ülbitsejad mölemad, aga mitte nii, et sellest suur sönasöda saaks ja selle üle on mul hea meel. Üks peab ju moraali hoidma jääma. Emotsioonide pinnalt pläägutamist tuleb vaka all hoida, et mitte teamspiritit jalge alla trampida. Ja alati on tema argumendid autoriteetsed (kuigi napid, napisönalisus annab jälle alust ülemötlemiseks ja halvima fantaseerimiseks) ja seda ma hindan. Üldsegi, hindan teda, ei saa temata :)  

vetsu aken kenasti sönadega kaetud ja toataimedega ääristatud

vetsu lamp jättis nostalgiliselt kauneid varje

varem hommikul oli aega naabermaja ees puhkavat kiisut märgata

Samal ajal siis M ja J olid DIIVI kontserdil, me ei hakanud kölakate alusel sellele asjale oma eurosid tuulutama, tuiasime linnapeal nii kaua, laiv üle poole tunni eriti ei kestnud ka. Ma ei kahetse midagi. M ütles, et vörratu oli olnud. J jättis asi jahedaks.

ps, noniii, midagi kärssab nagu, hope, et see pole mu uus läpakas ega ükski temaga ühendatud juhe... äkki naabrid?