(oma metsa) Kuusk (if youre wondering, miks nii hôre) ehitud... homses menüüs pardipraad ning hommikuujumine, sest maailma lôppedes ütles üles veeboiler. Tsau-pakaa!
Maailm on ikka alles veel, aga ajud pestud ning näen ka endas uusi môttemustreid kerkimas. Vahepeal pole peaaegu üldse saanud omaette olla ega môelda môningaid asju lahti. Hingamiseruum on kohati blokeeritud. Ahmin ja ahastan. Ja môtlen, et see läheb mööda ja et tulebki ôppida teistmoodi elama - olen ju soovinud endale midagi, mis mind tagant utsitaks ja/vôi distsiplineeriks. Ega ma ju üksiolles midagi asjalikumat môtle, aga siis on vähemalt kujutelm sellest ja muudetud psüühikaga teeb palju. Môtleb palju asju toredamaks. Oo, psüühika!
Tali Tartus oli tore, aga jällegi pigem tagasimôeldes, noh, kui Herne tänavat mööda aurava kohviga kôndida, siis juba ka oli päris OK. Ja muidugi nunnud vanurid. Inimesed on toredad, aga erinevad, ja ma vôiks nii enda kui teiste suhtes tolerantsem olla.
No comments:
Post a Comment