Tunded jaglpalli vastu

Moss, I feel ya.
(Richard Ayoade on tegelikult ka üks mu lemmikrezissöööre vot, mis sest et kahe suurema filmiga ainult hakkama saanud.)

Täiel rinnal

Uskuge või mitte, mu suurim probleem hetkel on seotud sellega, et ilmad ei ole piisavalt soojad, et ujuma minna. Olen mentaalselt valmis. Probleem number kaks on see, et ma olen naissoost ja topless ei ole võimalus avalikus rannas olesklemiseks. Võinoh, keegi ei pane kätt ette, aga ebameeldivust tekitavaid vahtijaid kindlasti jätkub. Seega olen Fideeliaga (see kondiiter, ütleb N) ühes paadis. Tartus vist sellist randa ei ole, kus niimoodi rahulikult ujumas käia saaks? Nojah, anyway, ei ole seda ilmakest kah just kui mul puhkus on. 

Järgnevad probleemid sisaldavad endas seda, et ma ei jõua kuhugi õigeks ajaks. Konverentsile ei jõua ilmselgelt, ja ega seal ei oska ka valikut teha - peab siis kõik ära vaatama-kuulama. 

Eile jõudsin aga Sven Grünbergi ja Vox Clementise kontserdile, mis oli väga meeldiv. Kõlaliselt ei tulnud tema suurest kosmosesüstikutaolisest aparatuurist uuemaid helisid, kui need, mis tuntud Wikmani poiste ja Alpinisti Hotelli soundträkil. Kuid koorilaul koos sellega oli kena ja hästi läbitöötatud, millest andis ka märku viimase aja trend seada koorilauljad erinevatesse paikadesse saalis, seekord siis Jaani kirikus, kus on lihtsalt imeline akustika, ning eriline stereo võib alata. See oli omaette transsiviiv elamus. Eriti lugu sõnadega: 

Täht, pimedus ja valgus

pilv, silmapete, kastetilk,

välk, unenägu, mullid vees.

Elamuse saamiseks pole palju vaja. Hoolikalt valitud instrumendid: kontrabass, harf, süntsüsteem, koorilauljad, orel, täitsid eesmärgi täistabamusega. Eriti seesama laul. Kõik sõnad tõlgitud Linnart Mälli poolt ja tema auks korraldatud see kontsert kah. Mõni lugu küll häiris oma originaalsuspüüdega, või noh sellise püüdega, kus üritatakse harmooniaid eirata, et asi liiga lihtsastikuulatav poleks, aga see oli ainult hetkeline. Ja siia sobib ka Von Trieri ütelus filmide kohta, mida võib ju ka musa puhul kasutada: Teos peab olema nagu kivi kinga sees - häirima, teatud määral siis, ebamugavus paneb tihti mõtlema. 

Ujumakutsuv rannamusa:

(no mis teha: Purity Ring`i taolised asjad, easy-listening kulub praegusel ajal ikka ära. kusjuures laulja on sellise "töllaka"(mitte halvas mõttes) eestlase näoga, pole kursis, kust ta tegelikult Washingtoni kolinud on)

eelmise suve salasaladuz

Ei teagi kust alustada. aga jätan siis endateada, kuidas Eleanori peale sattusin. Eleanorile peale. Personal Record. See on ta eelmisel aastal ilmunud albumi nimi. Pöörfikt nimi.Mulle meeldib ta eesnimi ka. Pööfikt poeet - no kuulake ise, mismoodi saab lauljakas ka siis, kui hääl pole atraktiivsemate killast, aga sa tahad, üritad ja harjutad. Ja head laulud tulevad. Ja kuulaja (st mina) laigin asja täielikult, kogu seda rasket vaeva laulmise osas ja ta kerget kirjasulge. Ja veidike välimust ka - tundub, et ta on (vähemalt minu jaoks tundub et rahulikult) tema ise - mitte üleseksualiseeritud. That is cool.

Lemmiklugu hetkel:

eelmise suve saladuz

Eelmisel suvel ilmus uus album, sel aastal siis video põhiloole :)