Vahepeal on jälle päris palju vett merre voolanud.
Olen nüüdseks ka ise mereäärde voolanud. Ühtlasi on päikest vôetud taga-aias ja Emajôe ääres. Ka nostalgia ja päevituse tôttu (sel aastal on mul mingi eriline päevituse fetish) marju korjates, kuid seda saab kokkuvôttes pigem nimetada parmu- ja sääsekuplade kogumiseks. Ponnistustele vaatamata olen suht sama pruun, nagu igal aastal.
Emajôe äär hakkab juba end ammendama. Pirita on uus kuum paik. Eriti kuumad paigad, kus küünarnukitunnet tunda saab, on ühistransport, seda mainiti täna isegi uudistes. Kroonika môttes tuleks lisada, et esmaspäevast alates kaks nädalat trammideta. Pole hullu, on bussid, on jalad.
No comments:
Post a Comment