Laupäevahommik.
Hommikul on mõtted erksad. Päevahelendus kumab kiiresti liikuvate hallikate pilvetupsude takant. Märkmik on siinsamas. J ärkab ja ma lippan kohe talle ette loetlema oma hommikusi mõtteid-ideid. Ta vahib tühja pilguga: lase ma ärkan üles! Läksime hilja magama, sest tal endal tekkis igasuguseid asju, mida minuga arutada. Siis olin jälle mina a la kas me ei saaks neid asju hommikul arutada - olen õhtuks nagu tühjakspigistatud sidrun.
See selleks... hm. Jah. Olen selle aasta jooksul märganud mitmeid pisimuudatusi enda juures. Ja seda, et soovid lähevad täide. Kui nad aga konkreetselt kirja panna või isegi et niisama väljendada rääkimise teel. Sel aastal olen jälle juurde õppinud arvamuste erisuse ja selle juures OK olemisega. Eriarvamus tõesti pole rünnak, kuigi tahaks okkaliseks tõmbuda ja oma seisukohta kiivalt kaitsta. Seda eriti siis, kui teise arvamuse esitaja paistab arvavat, et tema arvamus see õige on. Pean laskma endal malbelt naeratada ja lasta inimesel jääda oma arvamusega (isegi kui see on humanitaarinimeste alaväärtuslikuks pidamine). Vahel teeb pahameelt, et üritad ise olla tolerantne ja näed sellega palju vaeva, ja seda vaeva tõlgendatakse kahepalgelisusena.
Üks offtopic muudatus ka: Mulle on hakanud meeldima reise korraldada. Juba tegin hommikul plaani, kuhu sel aastal reisida, et saaks vaikselt eelavret koostada ja pileteid vaadata. Gruusia ja Shotimaa on selle aasta prioriteedid. Meie ellu sattus Gruusia sõber. Shotimaal J sõber. Ja Mahcnestesteri äkki jõuab ka? Skandinaaviasse võiks ka jõuda.
Aga oma juubelit korraldada seevastu tundub mission almost impossible.
Aga oma juubelit korraldada seevastu tundub mission almost impossible.
Täna nägin unes, et kiirustame J`ga laeva peale Taanimaale. Laev oli selline pisike haagissuvilat meenutav veepeal liikuv-hulpiv masin. Hakkasimegi hiljaks jääma. Sadam oli suur ja lai ja kohati apokalüptilselt Rummu karjääri ehitistega täidetud..
Üks dramaatilisusevõitu lugu ka siia:
No comments:
Post a Comment