Töö ja elu

... Märkan jälle põnevaid nähtusi enese ümber ja enese sees.

1) Tahan hirmsasti päevikut pidada, tahan kirjutada tekste käsitsi mõnele kenale paberkandjale. Aga siin on üks Aga. Nimelt: ma väsin ära. Kujutage ette! Isegi mu vanemad ja mina ise 12-ndas klassis ei kujutaks seda ette. Ma ei jaksa käsitsi kirjutada!  (Täna teatas coworker mulle, et minust võiks arst saada, kui minu käekirja vaadata, konkureerivat ühe neurokirurgi käekirjaga, mille lugemist/dezifreerimist ta aastaga õppis. Oeh)

2) Tabanud on suuremat sorti jäätisesöömise sööst. Eile õhtul nosisin kaks vabariigi juubelist järelejäänud jäätiseotsa ära. Täna tööl tegime poeskäigupausi ning Rimi kesises jätsivalikus haarasin siis nõutult kaks jätsi kaenlasse ning sõin mõlemad ära ka. See aga viis selleni, et ma otsustasin mitte joogasse minna täna.

3) Kontoris alustati mingisuguse kaalualandamise võistlusega, kuhu ka mina oma nime kirja panin. Peatselt hakkan jälle trennipäevikut pidama, õujee, mida hakkan kirja panema oma teise blogisse, kodublogisse. Tjah, ja mu spirituaalne blogi ei edene, sest olen sel kollase maakoera aastal ka ise maine ja puine, tegelen hoopistükkis alumiste tsakratega, inimkeeli siis kasvatan kõhulihaseid ja katsun pepu pringiks saada ja see reite sisekülgedele kogunev rassvv ughhh. Seda veidikene ka seepärast, et oleks kergem mõningaid joogaharjutusi teha. Ma olen nagu "suure raamiga" ja seetõttu tunnen end sageli kui elevant kristallipoes. Anyway. Kui baas-asjad korras, siis ei tulevat ka ängistus ja ärevus nii kergelt peale. Nii need tsakrainimesed räägivad. Tulles tagasi kaalualandamise juurde... well. Okei sellest äkki siis juba oma teises blogis. Kaalu tulgu või juurde, aga tulgu siis parem tervis ja lihasmass ka.

4) Uus kontoridünaamika on tekkinud. Suhtlen nüüd rohkem teiste inimestega, rahulikumate ja maisemate. R, kellega meil vahepeal väga lappama läks conspiracy valdkonnas, on samuti maisemate teemade naasenud ning uurib teise maailmasõja müsteeriume. Aga ka esimese. Hitler ja Lenin ja poliitvärk-särk.Ega nii Lenin kui Hitler olla väga mitmekesise geneetikaga, juuri nii siit kui sealt Euroopast. Imelikul kombel olen sattunud K usaldusisikuks. Inimeste isikliku info piirid on erinevad, seega kuulen rohkem ja rohkem ääriveeri tema isiklikest suhetest justnimelt kinnisvara ja materiaaalsete asjade kaudu. Ja millegipärast pajatan edast talle jubepalju, kuigi vaja ei oleks. Vahel vaatan end kõrvalt ja mõtlen, et Mari, mida sa pläkutad küll! Aga eks see ole selle nimel, et ta end kontoris turvalisemalt tunneks. 

5) Hetkel ei viitsigi rohkem pläkutada. Jah, mis siin ikka! Servvus!