Puhuti uhuti uhhh

Mitmeid mõtteid, mida pole jõudnud kirja panna. Hetked on möödunud. Situatsioonirelevantsed, hetkekohased. Laule ja lugusid on pähe tulnud. Samuti hetkekohased. Ei saa tänaval kõndides kirja panna. Kaovad koos tuulega. Jäävad heal juhul hea mälestusena lühimällu...

Happening. Oli ja enam ei ole. Etendus. Igakord uus. Laine liivapeal, mis jalajälje minema kannab. Vms. Natuke kurblik, et kõik saab pühitud. Aga selles on ka midagi ilusat ja head. Midagi õpetlikku. A la et me ei saa mõningaid asju siin ilmas kõhualla koguda nagu oravad tõrusid. Võinoh kui mitte olla nõnda laisk ja ebanutikas mõnikord, nagu mina, vähemalt nii. Igaljuhul, kui ma olengi laisk ja ei kogu oma musa tõrudena kuhugi kaustadesse v EP`de peale, siis on see õppetlik meeldetuletus kaduvuse paratamatusest. Sellega tuleb leppida nagu ka igasuguste muude asjadega. 

Nagu täna rõdul ümisedes.

Nagu täna Rosinaga jalutades. Õhtusumeduses undas teepühkimise masin, haarasin tema undamise kvardist ja improviseerisin kahel helil, lisasin keerutusi ja noodikesi, ümisklesin kaua selle ühe monotoonse aga väga elava heli ümber. Kuni käis klõ-klõ. Lähedalasuva parkla auto esituled vilgutasid ning mingi noorpaar liikus lähedaladuvast majast vastava auto juurde.

Kaduvuse juurde tagasi. Jah. Aasta 30 on silme ees ja märkan päris mitmeid muutusi endas. Esiteks, teatud tormakus on kadunud kaduvikku. Kuulan noorukeste tuttavate jutte, vaatan nende elu ja kohati võiks ju tulla kibemagus igatsus peale: kõik need emotsioonid! Asi, millest kinni hoida. Inimesed. Põhimõtted. Jms. Aga ma ei tunne erilist kibemagusust ka nii nagu ma nooremana pidevalt tundsin. Ma lihtsalt ujusklesin melanhoolia ja nostalgia lehkavates lainetes, lained käisid üle pea. Enam ei käi. Vaatan pigem edasi. Üks melanhoolitsemise tekitajaid oli kindlasti see, et kuulasin tonnideviisi muusikat. Enam ei ole mul õieti enda arvutitki. Vahel satun heade asjade otsa. 

Lemon Twigsi avastasin nagu paljud teised piffid tänu what`s in my bag Finni (Stranger Things) plaadikotile. Superorganismi muidu ei kuulaks kui poleks laive kuuland/näind (kexp. npr tiny desk jne)