Mul on olnud vahepeal väga maagiline. Argine, aga maagiline. Tahad veidi maagikat?
Võtmesõna on usaldus.
Mitmed pisisündmused muutuvad malenuppudeks kirjul elulaual ja mängivad välja nagu mingi väga läbimõeldud filmifaabula, kui lubada asjadel juhtuda, usaldada, mitte kaotada pea, omada sisemist rahu. Olen seda vahepeal natuke harjutanud. Osalt tänu meditatsioonidele olen saanud kätte mingisuguse tunnetuse. Tekib probleem, ja selgub, et sellele on mingi hoopis parem lahendus olemas, tuleb oodata, ja mitte ise punnitada. Olenevalt olukorrast muidugi. Aga vahel ei tasu tormata. Devine timing öeldakse selle kohta vist ka.
Üks hea asi oma intuitsiooni harjutamiseks on koer. Tema stiihiatele pihta saamine, kuidas elusorganism töötab, mida mõtleb, kuidas koos eeee.. edasi minna. Kasvõi et võtta õppust, kuidas chillida :)
Tänutunne tekib mõeldes, kuidas on kujunenud. Kuidas ise kujundada, seda usaldust ja kreatiivsust peab harjutama veel.
Mõni ei mõtle kohe üldse selliste asjade peale, ja see on fain. Neile pole seda vajagi. Mulle on, ja ma tegelen sellega, mis mind huvitab.
No comments:
Post a Comment