Polariseeriumine unes

Hull unenägu täna, pean kohe üles kirjutama.

Niisiis. Tuli valmis olla mingisuguseks sõjaolukorraks. Miks? Jälle? Näen sellist olukorda üsna sageli unes. Nüüd siis teistsuguse vaatenurga alt. Oeh, unenägu hakkab juba ähmastuma, kiirusta Mari kiirusta see üles kirjutama. 

Mingisugune polarisatsioon. Ma ei saanud aru, mis ja miks. See lihtsalt oli. Elukaaslane teatas sellest mulle ja ütles, et peab minema. Ja et parem kui mina ka omale turvalise koha leiaks. Kogu see jant tähendavat seda, et ei tea, kas me üldse üksteist enam kunagi näeme. oooookei. Pakin oma seljakotti kokku (hambahari, rätik, hmmm, ühtedest tossudest peaks ikkagi piisama, isegi kui vihma sadama hakkab?) , hinges rohkem adrenaliin kui hirm. Sest ma ei tea mida karta ausaltöeldes. 

Ja siis see hakkab toimuma. Ma enam ei mäleta täpselt, mis. Aga kui alustasin apteegis (see oli meie kodu?!) siis äkitselt pidin evakueeruma. Inimesed olid vahepeal muutunud agressivseks nagu isased gorillad. Paar kähmlust tuli üle elada. Väljusin aknast. Jooksin mööda õue... põgenesin mingite millegipärast mind taga ajavate tüüpide eest. Ja ronisin puuotsa. Nemad ei olnud nii agarad ronijad. Üks käsi ühel oksal, teine teisel oksal, ronisin kergusega, avastasin lõpuks majade rõdud ja katused. Ronisin mingsugusest aknast sisse, et end peita. Aga seal tulid vaenulikud tegelased jälle vastu. Avastasin endas lausa suurt hasarti tekitava võime igale poole ronida - lihtsalt lükka käsi sinna ja aseta jalg sinna. Kuni jõudsin lõpuks ühele katusele, kuhu oli kogunenud kamp minulaadseid inimesi. Ühel miskid afropatsid veel peas. Me suhtlesime telepaatiliselt. Kuidagi sain infväljast aru nii, et osad inimesed on nakatunud mingi viirusega ja osad on nö normaalsed. Aga ma ei saanudki aru, millisesse gruppi mina kuulun. Alguses hoidusin ju mina sissetungijate eest. Ja siis lõpuks pidin põgenema. Ja ebamaiselt tubliks ronijaks sain. Kas jäin viirusesse? Igaljuhul pärast üsna pikka väljaselgitamist, et seal katusel on minuga ühte gruppi kuuluvad tegelased, jäin sinna. See oli kõrge maja. Vaade oli hea, ja turvaline seltskond. Sellise elukorraga tuli nüüd edasi elada ja settida. Uued eluvormid tärganud.

Unes toimus kuidagi rohkem ja värvikamalt. Paneelmajad, palju prügi ja ehituspudi, kastene muru, hall taevas. Tundus väga reaalne. Paralleelreaalne.