husk at husfa er skummel.

noh, ikka veel ei karda urri?

päikeseloojang ja tema halo

on praegu taevas ja selle taustaks sobib ilmekalt see norra aasta uue tuljia lugu. ksülofoooon! :)

jamps

mm, tahaks ka juba aknalauale aiamaad rajama hakata. aga seda kohta võib pigem külmkapina kasutada. noh, kuna ma kuuma ei kannata, jahutan seal oma kohve ja teesid. sama maja elanikul suri aknalaual lill ära. minu sulgvõhk on ka otsad andnud. toa keskel asukoha leidunud potinartsissid vaatavad väga kiindunud pilguga akna poole. kui nad vaid teaks...

emotsemine võiks ka üle minna. jajah, ainult mingid keemilised reaktsioonid ajus ja nõnda, aga millised mõjud kogu kehale.

kaugete mägede hääl

vaiko nõudliku maitse muusika saatest jäi kõrva üks kõva korea psühhrockbänd. Myspace'is on paremaid näiteid kui sinatorus. Kõige parem oleks muidugi soetada plaat või vinüül... ja kui mõnel peol seda bändi kuuleksin, mmmmmm....

see siin natuke rahulik ja mitte ehk nii psühhedeelne, ent armsalt vulisev lookene:

prantssai

lubati nädalavahetuseks kevadelootust. kevadelootus on olemas. ees ootab jalutuskäik lõunakeskusesse. poolteist tundi kõndimist :)

tegelt tahtsin öelda/reklaamida, et tuttav kuulab valdavalt prantsuse keelset muusikat. lahe!
näiteks: Serge Gainsbourg was a drunkard who smoked three packs a day. He yelled obscenities at world-famous stars and let under aged girls sing about lollipops with anise filling. He wrote a novel about a man who broke toxic winds and recorded the most scandalous number of all times which was banned by the Vatican. Someone like that surely deserves a tribute!

ja lõpetuseks üks küsimus: mis ei saa mitte kunagi otsa?
tele kahe internet!

sotsiaalne loom

vahepeal nägin segaseid unenägusid:
1) soome asetses hispaania kohapeal ja sealt viis tamm (nagu muhult saaremaale) marokosse. käisin siis marokol ära, kuna see ju nii lähedal. väga värviline ja suvine oli :)
2) elasin mingisuguses külakeses(mis oma suletuselt ja inimestelt meenutas veidige dogwille'i). käisid filmivõtted. külarahvale visati vimpkasid ja kõik olid teadlikud kaarema olemisest külas, aga stsenaariumit nagu polnud. küla ääres oli üks kunstjõgi, mis lõppes ilmsely kusagil nurgataga. või oli see päris jõe luht vett täis? igaljuhul, üks vimpkadest oli see, et külla toodi skorpion. viimane võib-olla on mõjutus eilsest indiafilmist, kus üpris suvakalt need skorpionid ringi vudivad, sinu voodiaseme ääres, kui sa nt koopas ööbid. sest loodus ei tee sulle halba kui sa sellele ise haiget ei tee...
3) üürisin hrusofkas korterit. kõik oli väga retro. siis avastasin, et sellel on veel üks tuba ja üks teine uks, kust ma arvasin vetsu saavat, viis kellegi teise korterisse.

nii. unenägudeseletaja, asu tööle...

aga horoskoopi usun küll vahel.(pealegi ütles lotman, et horoskoop on inimese mentaalne kaitsemehhanism! ja vb sellepärast ma horoskoope loengi) lubati sotsiaalset aega. sotsiaalne aeg on käes. täna saab kodukootud kokteile proovida ja tantsulkale.
siiski pole minust erilist suhtlemisasjameest, nagu ka eilne näitas. vist. või siis mingitel teatud teemadel. muudkui surun ennast mingitesse filosoofilistesse vestlusringidesse peanoogutajaks...veidike ebaviisakas. aga samas, kui ei näidata välja, kas see jutt, mida mina ajan, on mõttetu ja nõmps, ei tea ma ju ka, kas jätkata. igaks juhuks mitte jätkata. niiet. targutajad, targutage rahulikult edasi, ma kuulan. minu paha, et teil varsti igav hakkab, kui ma vastu ei vaidle vaid küsin mingeid suunavaid küsimusi.

täna oli jälle saksa keel. oskan nüüd kaubelda. ei ole häbi öelda, et miski on mulle zu teuer ja et miski on bestemmt kaputt jne... hmm, kui ma nüüd läheks mingisse tavalisse eesti poodi või turule ja hakkaks seal kauplema: ei, need tomatid on liiga kallid!!! hehh...

ilm jälle hambus

vaesed meesterahvad!
tänavatel liiguvad neiud, daamid, ühesõnaga naisinimesed igat värvi kõikvõimalikes variantides kummikutes. juba. käisin ka mina omale uusi välja vaatamas. kahjuks valitseb tartu kesklinnaärides defitsiit minu jalanumbrile sobivas kummikuvalikus ja väga pikka ostutiiru ei taha ju teha, kui jalad kannatavad samal ajal liigniiskuse all... lootus ei kao ja ükskord saan ma korralikud potikud niikuinii. aga vaesed mehed! ma pole veel ühtegi meest kummikutega näinud. kas kingad ja saapad on piisavalt veekindlad? võib-olla...

pidin mingi kihlveo taolise asja pärast 100 kükki tegema. tegin esialgu 20. päev hiljem reied valutavad, lihased annavad endast märku. mis tegelikult meenutab vanu häid aegu, kui sai imbi trennis käidud ja muidu tragi oldud.. bittersweet... las valutab :)

paha ilm mine äraaaaa!

vahemärkus

kuna ma ise olen nii igav, siis tuleb teha ilus ja ilmekas powerpoint-esitlus või info -ja pildiküllased käsilehed. karismaatilist säramist ma ei oska...

disain vol3/mull-mull-mull-mull, väiksed kalad

mind on alati vaimustanud ilusasti sisustatud vannitoad ja vetsud, sest tavaliselt jäätakse need jumal teab mille hooleks. toaletis peab leiduma pilte. jaa, pilte. ning muud atribuutikat/butafooriat, mitte liiga palju ja mitte liiga vähe ,ja nii, et see teeks vannitoas käimise omaette elamuseks.
praegu on ka minul siin vannitoas käimine elamus. vahepeal näiteks uputas. just järgmisel päeval, kui olin juurelnud veesäästmise üle ja et küll ma kulutan kuupmeetreid (ei taha ju külmetada jne, seetõttu tuleb kuum vesi koguaeg lahti hoida). minu šampooni saavad maitsta igasugu veeloomad ja nii edasi. ja siis krõpsti, sai selles vees ise jalgupidi sulistada. kuigi siin kehtib reegel minu mustus, ise sulistan selle sees. aga mulle ei kõlba.


loen siin lasteraamatut (maria parr, vaffelhjarte) ja arvan, et igavesti vahva(kõlab nagu vahvel. või vuhvel, kui soovite)oleks lastekirjanduse tõlkijaks hakata. lihtsalt hüppas pähe. äkki annab korraldada. see raamat siin on hiilgav põnnidele ettelugemiseks, nagu ka barnebokkritikk.no-s öeldi. lõbus oleks seda ka tõlkida. mis toimub eesti lasteraamaturindel, ma ei teagi eriti.. hiljuti nägin ühte toredat lasteraamatut oskarist ja ta vanaisast, mis tõmbas mind ligi oma suure laevapildiga esikaanega. sisu oli ka tore. aga see oli samuti tõlgitud mingist teisest keelest. vist taani omast. miskipärast on paljud eestimaised lasteraamatud kuidagi tumeda värvigammaga(mis mulle silma hakanud), kuigi leidub ka toredaid. heiki vilep ja kivirähk jejejjejeje. üldmulje siiski kesine võhiku vaatevinklist.

disain vol2

disain vol1 oli vaikimisi minu eelmine postitus. siin aga veel midagi montmante'rist (allikas). ilma naljata, mõnna atmosfäär valitseb selles elupaigas.

koolihuumor

* Vaata siia, üks telekas, videokaamera ja siin üks mobiiltelefon!
* See ei ole mingi mobiil! See on raseerimisaparaat.