eimidagi asjalikku

22 viimane tax, aga esimene mälukas vist.

ma olevat kass süles ringi käinud ja käskinud talle pai teha. mida ma siiski keeldun uskumast! 

aga kui väidetavalt oli, siis nunnu. ja see kass on ülinunnu. häälekas ja kräunuv ja ülitark kah. igasugu trikke teeb...

vot sellised asjad juhtuvad kui inimene on üliväsinud, ja ma olen nädalalõpuks omadega päris läbi. ja ma muudkui kordan seda, mis pole lahe.

ja siis on veel igasugu asju olnud, mis kuhjuvad üksteise otsa ja mida ma ei jõua läbi mõelda, et sellest kirjutada siia, sest ma olen eriti aeglane ja eriti pole aega kah. 

urban spots

INFLUENCERS FULL VERSION from R+I creative on Vimeo.

viimasel ajal igalpool juttu influeeensidest...

absolutistlikult öeldes - oledki kollaaz sellest, mis/kes sulle meeldib. ja kommunikeerid nendega, kes kannavad samu väärtushinnanguid, neid võib saada terve meinstriim.. 

aga see pole teadagi nii kiirestitoimiv. kuigi mul juba viimasel ajal on tunne, et no üsna. üsna kiirestitoimuvad reaktsioonid...

wonderful futurewinterland

kaamos hakkab mõju avaldama ennekõike mugavusele ja söögiisule, kutsub välja iseäraliku nähtuse inimeses, JÕULUTUNDE. hämaras vanalinnas töllerdades oleks siiski väga mõnus, kui raekojaplatsil juba jõuluturg  ette jääks. ei mingit ninanipsu kapitalismile siinkohal, bling-bling... ok sellie nips, et enda ümber seda  armetut sära ja hiilgust kogeda 

oleks aeg uuesti ette võtta see minuvanustele legendaarne jõuluraamatuke. vastavad plakatid nukuteatri etendusest üleval juba oktoobrist saati. etendus ise väga ei kutsu. esile on kutsutud lapsepõlvenostalgia...

transrasvaahvatlus

sõbranjed söövad ilusaid asju :)
minugi soontes voolab ülekaalukalt suhkur. vihma enam ka ei salli.
...aga ütlen sulle, mis värk väikeste tüdrukute ja suhkruga veel on...

herregud

kunagi teatas kats, et läheb vanni. meil siin. see tundus mulle peaaegu et hulljulge plaanina ning mu imetlusel polnud piire. (a ta ei läinud lõpuks, pikksittjutt) aga hulljulgus oleks olnud täna üldse vannitoas viibida ning näiteks hambaid pesta. eelmise postituse jumala või siis hoopis kuradi "püüdlustele" karmavõla tasumiseks sadas laest pirakas koguses krohvi alla.

tunnistajana seletan:  kuulsin öösel miskit kõmakat ning esimese raksuga läksin ähmi täis, et nüüd jätsin köögis gaasi käima. teise sellise jubeda kõmaka peale komberdasin kööki ja olin valmis plahvatust dokumenteerima. aga eips. köögil polnud häda midagi. kas ma kuulsin midagi oma peas? olen ma hulluks läinud?

...väike vannitoa teemaga haakuv pea sama ähmane peapesuvideo hype williamsilt (eestlannat ja mustanahalist härrat :-p sisaldav duo. nende videod kah eriti mõnusalt performantsed).

täna Juuksuris Odessa Popil, minõk!

evil week

tänu suhtlusvõrgustikele ( avalik köök ja seal seisev halloweeni plakat, mis käseb poob ja laseb tulijatel disney'st viidult riietuda ning fb ja vana metalnaisest kooliõe iivõlid testid, nyyd on näha ka seda, kes on testi lihtsalt alustanud. how cool is that :-p)  

lasin endki kurjusest kanda ja mõnulen jumala staatuses - võin alumise korruse inimestele vihma saata. kui punast veevärgi kangi keerata.

seintel on kõrvad

ajad ja kohad on veidi nihestunud, kihistunud, kivistunud...ja mulle hirmsal kombel meeldib see. läbi seina kumab asju:


nüüd võiks isoldesse põdralihasuppi manustama minna, jeaaah...

laadida

prauh. 

tänavad on täis lehti riisuvaid  mamseleid, ka koertega härrasid. taevast sajab jääpalle. inimesi kaob ja leitakse, ning staarid ostavad ka vetsupaberit. nagu elu ikka.
avastasin, et mind salamisi frustreerivad igasugused sümpoosiumid või vestlusringid... saad küll asju teada, aga selleni, mida sina arvad või tead, jõutakse suure ringiga, või jõutakse üldse mujale. ühele asjale leidub x vaatenurka. kes teeb seda fakte puistates, kes emotsionaalsel tasandil, kes haarab sõnasaba ühest karvast jne. niisiis tundub alati, et inimene vastab mõnele küsimusele ümber nurga, ühele repliigile järgneb hoopis midagi, mis sind üldse ei koti... keegi tõele lähemale ei jõua. aga nojah, seda pole vajagi, kogu protsess on nauding ning see on ka ilmselt üks suur põhjus, miks neid asju ette võetakse. pean seda endale lihtsalt meelde tuletama vahel... mängu ilu, mängu ilu!
vahepeal tulin koju akusid laadima.

linnas kummitas für alina, erinevate variatsioonide ja värvungitega mu peas. et sellest peasketramisest midagi reaalset ehk teha(kui ma ei eksi, on pärt öelnud, et seal võib rütmide ja intonatsioonidega üsna lõdvalt ringi käia), pidin kodus tuhnima ja noodi üles otsima. leidsin sada muud asja. tjah, nagu allseisvatelt piltidelt näha, kuuendaks eluaastaks polnud mu õigekiri just parimas korras.

 

Vannitoa sümfooniad

Vannitoas on põnev. Jagan meeleldi oma autistlikke kogemusi. Teretulemast vannituppa, ainult melomaan-poeetilis-hügieenifanattidele!
Kogu veevärk käib siin gaasijõul, millega kaasneb mõningaid iseärasusi (mis võivad armsaks saada),  esiteks too neoonsinine lõke boileritaolises masinduses. Milline on gaasiküttelises vannitoas, sa küsid. Või küsin mina ja ise ka lahkelt vastan, ümber nurga, periskoobiga.

Välja näeb kõik helesinine ning põrand on polsterdatud mustade kahhelkividega, näeb nii välja vähemalt. Vanniümbrus kaetud vanade heade valgete plaatidega, mida nõukaajal igal pool, kus vähegi sisetingimustes vett leidus, või värsket liha.

Vaatan peeglisse ja mul meenub enda luuletus "tõenäoliselt aatelisim kuid näotum tütarlaps ei vaata tõele näkku vaid endale peeglis...." vms, ning keeran inglisepärast kraani. Käib selline sügav vuhin nagu Imogen Heapi Walkis. Vuhh-vuhh... Kuuldub ka muid helisid. Seal heliseb ju torustikuorel... enamasti tuleb torust midagi ühtlast ja õrna oktavis, vähehaaval septimiteks muundudes, ja siis tagasi.  Omaltpoolt võib midagi kaasa vilistada. Mõnikord laseb keegi suure sulinaga ülalkorrusel vett. See oleks siis ehk kulminatsioon ja pompöösne lõppakord tagasihoidlikule helidemängule, sellele lühikesele teekonnale vannituppa. Vannitoas on põnev, yo! (Jõudsimegi ringiga tagasi algusesse)
Udune, ütleme psühhedeelne, näide inspireerivast marine-miljööst...

siia otsa mingi vanem pilt vähehaaval siginevatest küünaldest mu jäälossikambris (mingi autokoolinali sellepeale: mis on vahet liiklusõnnetusel ja õnnetusel kodus? kodus surra on kammerlikum. vms)

halo halooo

ja urgu saabus valgus, mis vahepeal kustunud oli. 

ainuke kustunud lamp ja mahapõlenud küünlad. tagavarad now available. 

loendan; neljas laupäev m'ga hommikust einestada kusagil linnas. (tema mobiiltelefon teeb näiteks selliseid pilte, nagu all näha, kui ma õigesti mäletan. olin kõrgrõhkkondlikust sügisilmast ning kalaturupiirkonnast nii sisse võestud...) moonist kohv kaasa ja horisonti jälgida ja kastanimune koguda ja siis lõpuks tagasi kommertsmaastikku kolida. ma ei taha siin jälle seda "pealinnajuttu" ajada, aga tallinn on nagu tallinna kilud. ma ei oska seda seletada, on (eriti, kui sa oled kalaturul :P). soolakas. koht, mis mulle isiklikult väga palju meeldib, meenutab tartut. kummaline natuke.

rääkisin vahepeal oma grotesksetest loobumisplaanidest. loobumine peaks olema suurim vabandus ja varandus. eks ongi, kui õigesti läheneda. aga ohei, olen hakanud hoopis vastupidiselt elama - vein voolab, ükspäev sõin loomaliha(pärast oli imelik olla ning turgutasin end lohesupiga, ja kohvikud terendavad maalilises sügises ning kõik on hiiglama tore ja hiilgav.

ninnunännnuuulainetus jätkub

selle loo õige video minu silmis oleks hoopis keset mu kodulinna männikus, kus sibavad oravad puutüvesid mööda ja kassid (meie maja karvutu apaatne svinkskass võiks ka kambas olla), sipelgad ja puujuured teerajal, teel raudteejaama poole et kooli kihutada. rongi peale ja siis noarootsi

igaljuhul mingil ajal aastaid hiljem märkasin, et see on picnicu plaadi peale pandud ja sinna on lisatud vokaal ja siis mingiaeg oli talle selline mannetu suvine videoke tekkinud. maitse asi.

ja veel midagi nunnut. MELANHOOLIAT tekitavat (see notaat mu morbiidse näoga elujaatavale poolsõbrannale (m)  silmadepööritamiseks välja toodud) four teti ja xx:

The xx - VCR (Four Tet remix) by Four Tet

mis saaks parem olla kui piparmünditee, küsin lõpetuseks ühe igavikulise küsimuse ka. retoorilise.