still

kui sulle on antud vähe ( perspektiivitaju, arukust, kannatlikkust, pliiatseid ja muid töötarbeid , aega), siis ei maksa üle oma varju hüpata. eriti kui on keskpäev või selline pilvine kõikehõlmav lõpmatu vari su ümber. tuleb teha nägu, et see ongi mõeldud nii ja et see peaks olema äge. see = asi, mida sa nimetad omaloominguks või siis ehk ka igapäevaseks toimetulekustiiliks. btw seal kõige all on eriti "hõrgu" kvaliteediga laiv ühest mu improst (2009?), volüümi võib julgelt juurde keerata ning lugu lihtsalt taustaks mängima jätta. eriti vihmaga :)

Lilled vihmas by marikami

kellavärk

2 märkimisväärset igapäevaselt tähtsat pisiasja: 1) ilma mobiilita saab kenasti hakkama.  kui e-mailid toimivad ning piisab ka ühest pähejäänud lähedase telefoninumbrist. märgatavalt aga tunneb puudust telefoni ajanäitaja funktsioonist. 2) õnneks toimib mu biologiline kell nagu kellavärk, nagu täna hommikul avastasin. eile õhtul lubasin endale, et noh ärka mari around 9am. ja nüüd hommikul on päike kõrgel ja ma tatsan uniselt esikusse, et suurt seinakella näha. 15 minutit 9ni. naiss. tagasi voodisse. uiman kuni mõtlen - nüüd vist võiks siis ärgata. tatsan veidi erksamana esikusse. punkt kell 9. kas teistel on ka nii?

koolis

ja siis hakkame õppima kõrgklassilisemat  spetsiifilisterminilist häma ajama. kuid kõigepealt diskursusemõiste selgeks! ja liikugem homogeensuse poole! 

(mingi arutlus hakkas mul siin veel olema, aga on ilmselgelt liiga hiline aeg ning ma ei anna ilmselgelt ideaalse humanitaarteadlase, kes suudaks täppisteaduse kõvaduse ja täpsusega võistelda, mõõtu välja...)

head kooliaasta algust!

täna sai igasugu asju mittetehtud. mu peaaegu lemmikpilt minust endast, näe! et pildi ülespanemisega haakuda, siis sellest ka üks mu tänane juhtmõte: ennast armastama/väärtustama peab. peale imelikutsemise, et kui omada emotsionaalset mälu, siis on kummaline vahel ringi jalutada ning transformeeruda ajas tagasi. ja tunda samu asju. minupuhul juhtub tihti. ja vef on miski riia jalkaklubi, aga ka hiiglaslik vabrikukompleks, kus toimub pidusid, näitusi ja kus pidavat hipsterid pesitsema. kooserdasime seal mingil reggeüritusel.

ps. natuke midagi sooja sügisõhtusse:

Dead Pixel by Solipsisticnation on Mixcloud

psps. ja kuramuskuramuskuramus et eclectical ikkagi ei käinud!

Leidsin ühe oma vana päeviku. Mõtlen tänapäevalgi vahel nii:

28.okt. 2008

Mulle meeldivad naised. Nad on palju huvitavamad kui mehed. Huvitav on jälgida, kuidas igaüks oma naiselikkuse või selle puudumisega toime tuleb. Kuna minu enda jaoks on suht pingutus olla kena ja standartne tütarlaps, siis panebki mind sookaslasi imetlema nende südikus, kuidas neil see naiseks olemine nii hästi välja tuleb. Noh mõnedel. Eriti tore on vaadata mõnd loomulikult just mitte kõige kenamat neidu ning kuidas ta selle oma riietuse ja käitumisega püüab korvata. Tublitubli. Iga mingi „koledusega“ naisterahvas üritab selle „koleduse“ omakasuks tööle panna,  selle hoopis kauniks „omapäraks“ muuta ja teisel kujul välja tuua. Noh, juukseid saab kohendada, kuidagi oskavad mõned teha nii, et nende kole nägu muutub mingis tema iseolemise kontekstis hoopis ilusaks. Muidugi on siin äärmiselt suur jõud enesest mõtlemisel. Kui tunned end ilusana, kujutad end ette nii ja naa, siis oledki paugupealt ilus.

Samuti äratavad minus huvi mehed, aga mitte proffesionaalset laadi. Kui ma vaid leiaks mehe, keda oleks lihtne ja kerge imetleda.

vestlus

Mari says:
 toomas,
 your opinion
 ilves v tarand?
toomas says:
 lühem seelik
 aa
Mari says:
  :d
toomas says:
  :d

suusabaasis

m sünna pilte pole veel saada, siis võib ka fffounditud foto siia riputada. samasugused õhupallid. peaaegu samasugused kamsid. vaip sai palju pooli juua ning almost everyone was happy :) midagi muud olulist pole rääkida praegu.

üll

ilus päev täna. leidsin psühhedeelse little dragoni video, uus plaat tundub ka mõnus soundtrack of life... täna ju stalkeri festivali alguskontsert ja meil kodus üllatuspidu. üllatuspeo peategelane aga plaanib olla stalkeril. õhus on pinget.

käisin riias

naasesin selliste muljetega, et riia hakkab juba päris kodusena tunduma, ainult see nende keel on killer. ja vene keelt kõnetavatele nt abi paluvatele mammidele ei oska musta ega valget kosta. ehk siis minu abivalmidus jätab soovida, sest tegelikult peaks inimest oskama aidata ükskõik mismoodi ja kuidas. väidavad üdini helged-head inimesed. ning. inimesed pidavat jaotuma kaheks, nagu ütles khani ema: olgu ta moslem või hindu, loeb ikkagi see, kas ta on hea või halb. vot. kas loevad kavatsused? kas kui inimene kavatseb head, aga ei astu selle nimel just eriti mingeid samme, on ta hea või halb? pole piisavalt hea? selle kohta ütleb mõni ignorantsus. ja ignorantsus on halb. väidetavalt. kui mina ütlen, et pole olemas head ega halba ning asjad on suhtelised, siis kas läheb seegi ignorantsuse lahtrisse?
öhh, mis siin ikka teoretiseerida, kuulake hoopis läti suure helilooja estraadiloomingut. ja illustratsiooniks pilt madam coco'le pühendatud vintage pood-puhvetist, mis on päris õdus kohake.

Liig mis liig juba!

Pläkupläku ka:  käisin ükspäev kaltsukas ja sain palju lillelisi rõivaid. Kui te mind näete roosiõielistes lohvakates pükstes ringi kruiisimas, siis võtke teatavaks: need ei ole tudupüksid! Need on toredad lillelised suveks,okei, suvelõpuks ideaalsed püksid.

aktiivne suvi

aga ühel suvepäeval sain omale uue sõbra, nüüd õpin vaikselt ta hingeelu tundma ( esimestel piltidel on paremalt alumine ruut imelikult äravalgustunud). ning mitmetel suvepäevadel nauditud maalapse staatust, nagu suvel ikka...