Kui kaks tuulepead mereääres käisid...

kluu kluu...

vaat vaak

Peaaegu nagu sügis

sönade kategooriad ka toredad asjad... ja veel igasugused asjad. Ja väsimus on ka peal.

Pluss, märkasin, et... its not me, its my vihik/märkmik, mul on völuvihik, st kunagi ei leia sealt midagi üles.

economy of words...

RING slash mured

Hea oleks, kui ma suudaks rügada mitmel rindel. See on mu ainus suurim mure praegu. Sest need vähesed rinded juba on aja ja resursikulukad. Ja häda siin veel selles, et just nüüd ja praegu on vöimalused. Need ei tule enam. Praegu nad sobiksid. Aga nendest haaramine eeldaks minult just sedasama - etma suudaks rügada mitmel rindel.

Aga voib-olla on minust hoopiski rumal möelda nii. Vöimalused on kogu aeg. Kogu. Aeg.

VÔEH

tänu Kleerupi remixile avastasin sellise Norra muusiku nagu Susanne Sundfør. Ta önneks ise pole üldse nii vöigas kui see video...

Jacobs

Sulnis sulajuustuleib

Nii. Proovisin eile  2x oma pildikest sinna üles laadida, aga ei läinud läbi. Töenäoliselt ei sobi telefoniga klöpsatud variant ermi pildibaasi. Aga imponeeriv idee. Mida siis eestlased ikkagi söövad... ja kellel on siis parem fototehnika. 

Hetkel ei viitsi rohkem midagi kirjutada, kui et kiirelt konstateerida: Tänane päev on kulgenud läbi udu... Igavikulised küsimused: Kas oodata, millal mu laiskus muutub ohjeldamatult äärmuslikuks? Vastused ka kohe: Igaks juhuks mitte, asun kohe tuba koristama. Ja konstateerimine jätkub: Järgmise nädala lugemisvaraga on niipalju, et fail on avatud ja all paremas nurgas, ootab mu tähelepanu. Luuletus on tölgitud, Jacobsen tore. 

Ja veel mingisugused sügavamad töeterakesed. Vahepeal veeres neid paar tükki otse mu ette...  Leidsin hea analüüsinüansi ühele fenomenile oma elus.

 ps. C.Pihelgas esitas oma fb seinal pildi raamaturiiuliluuletusest. Mul olid käepärast plaadid. Ja nende pealirjadest tuli kokku:

angels with dirty faces
panic
unreasonable behaviour
check your head
supermodified

Mu vana arvuti, ma armastan sind!!!

üks vähestest allesjäänud piltidest... hea aeg oli.

Pean seda kellelegi-millelegi ütlema. Too much luv in my body. Kui keegi mind kraadiks, siis ta ei usuks kui hot ma olen.

Mingisuguses meeltesegaduses ja segasummas, mis mu vanas arvutis valitseb, olen kustutanud köik pildid teatud ajast. Seega olen kustutanud terve etapi oma elust! Ja mälestused ju teadagi tuhmuvad, modifitseeruvad...wanish... kurb. Seetöttu ei julge ma ka uuemaid väga möttetuid pilte ära kustutada, sest neid vöib kunagi mönel absurdsel pöhjusel vaja minna.

Armatan varajasi hommikuid ka, kuigi uni on vahel sama magus. Aga see omamoodi sügis-talve uudne hingus...

Mu tugisambad logisevaaad...

Friday night saturday morning - aktuaalne aeg... mistehamisteha...

Ettevaatust, jägnev on isiklik hala, mis tuleb enesest kuidagi välja...  kirjutada...

Täna on üks imelik päev. 

Köigepealt oleksin peaaegu autoalla jäänud, kusjuures see oli kindel autojuhipoolne viga. Kui juba buss minu ees peatab, siis oleks nagu elementaarne, et järgmise rea auto ka seisma jääb. Ja veidike siis ka minu viga, et ma sinna molutama jäin, sest ma ootasin ta peatumist.

Siis oleksin jäänud peaaegu ka jalgratta alla. Ning siis tekkis tänavapeal olukord, kus ühe tütarlapsega ei saanud üksteisest mööda - kuhu astus tema, astusin ka mina ja vastupidi. 

Viimaseks traumaks oli kohtumine vanematega. Väga raske on nendega head tuju säilitada.

ps. jah, panin norra klaviatuuri ja kuna pole viitsinud seda eesti omaks ümber kruttida, puudub siin kriipsuga o. 

kole unenägu, kole reaalsus

Dallas on minu jaoks alati olnud nagu sügis, sügise vôrdkuju. Midagi oleks ka nagu ühist selle seriaali kvaliteedi ja sügispäevaga. Keegi on rodu D asju sc riputanud, tänusônad! 

Mis ma täna unes nägin, oli samuti hea filmisüzee, kahjuks ei viitsi pikalt kirjutada. Peretuttavatel käisime külas, sôbranna näitas oma norrakeelseid kirjutisi, kuigi ta pole fill, ja miskipärast sai ohtralt naljaka, sest tema initsiaalid moodistasid minumeelest kokku midagi suhtjaburat. Aga siis suddenly astus korteriuksest sisse jôuk suuri turskeid ja eesti keelt vähevaldavaid jômme. Maja oli nende hirmuvalitsuse all ning nad kogusid elanikelt rahasid, kogumine käis sellises röövimisevôtmes, millest ei puudunud sôimusônad ega ohvrite hirm selle üle, et tüüpidel oli täielik omavoli teha, mida aga heaks parasjagu arvasid. Pererahvas karjus neile, et mingu ära,üks jômmidest küsis minu käest midagi ja ma tahtsin viisakalt vastata, et siis pisut hiljem hakata kavalusega teda sealt ära ajama, kuid mu vastas seisev tuttav perepea asus kohe vastu räuskama, et kadugu nad minema. Jômmid lôpuks lahkusid....

Täna siis suhtlesin papsiga lâbi skype\i. Noniii. Kui inimene norib mitu pikka minutit selle kallal, milline mu displeipilt välja näeb, ja et see näeb välja, nagu mul oleks raske puue vöi mingi attakk olnud, pluss et ma paistan sellel uskumatult jälk, siis eriti ei teki iseseisvat soovi perekonnaga liituda maalemineku ja teise vanaema sünna osa. Panin webcami tööle ja ega eriti suurt erinevust ei näinudki. Oleks see kriitika  siis vähemalt läbi huumoriprisma...

Aga reaalsust muudan enda jaoks veidi ilusamaks sellega, et praegu laen just isetehtud suht sitalt aga ikkagi armsalt tehtud Smooth July videot üles. ôigesse formaati konvertimisega mingi jant mul vist, aga isegi eem halva kvaliteediga laeb kaua. Eks näis. 

jeeeee! :)

Molly kirjutas tagasi terve kirja! Ja abstrakt oli, et just wanted to let you know that the Osav Valetaja song you sent over was a favorite of all the tracks people sent me on request. Was pleased to see it was something new, since it was very difficult to place in time and space.
Thanks for accompanying me on the roads of Florida with that one! Keep up
the good work.

ehk siis ta m6tles seda Smooth July lugu, millel kogemata failinimi peale jäi...

oktoober 12