repeadi peal

Juurovision

No tere. Igal aastal olen seda eurovisiooni teemat natuke avanud. Igal aastal loodan leida mingit uvitavat artisti või imelugu. Huviorbiidis eeskätt skandinaaviamaad. Aga viimasel ajal ka Läti. Läti on nii armas maa. Haldjalik, robustne, arenev, osalt ägedat läänt ülevõtta prooviv, samas on näha, et mida sa oma pisikese palga ja olemasolevate vahenditega ikka saad... bittersweet postsoviet tunne. Mulle melanhoolikule meeldib.

Anyway, kõige huvitavam ongi jälgida arengumaid, sest nad pingutavad ja sageli on nende varasalvedes hulgaliselt lihvimata ja juba veic lifitud teemante.

Võib-olla on asi hetkemeeleolus, aga Läti eelvooru finaali on jõudnud selline piiga sellise looga, mis siin allpool nähtaval. Seda kuulaks niisamagi. Numpar numpar numpar. Kahjuks laivis mitte niiväga. Huvitava ja moodsama produga ja hipsteriprillidega on ka The Ludvig. Kahjuks samuti laivis eriti keff.

Maitea, üksõhtu siin häkkisin veidi veel skandinaaviamaade osas, aga midagi eriti kõrvapaitavat ei leidnud. kui jaksan, hekseldan läbi millalgi, more coming soon. ( Eem niipalju võin riviilida, et Rootsi Melodifestivalen palju põnevam kui Norra MGP, igasugu kujusid seal, alustades eriti kinkyst shokolaadikarva härrasest Borisist lauluga "Her kiss", Placebo  Rootsi variandi Dissmissed`ini välja, jah naisteriided on sellel maal eriti meelisseisuses. Pluss, et üks Davids näeb mumeelest välja täpselt nagu jutuubikutt Linus kes tehnikast ja arvutitest suht toredalt räägib ).

mac ja claire

on ta grimesi vend v? mac boucher 

aga anyway kui keegi ilusaid (minumõistes) ilusaid vidjoid direktib siis on see claire boucher ise.

btw, täna oli jälle ideaalne laupäev. läksin õue ja vaatasin, kuhu jalad viivad/mis saab. S`ga spotaanselt kohtudes on vahel tunne nagu grimesi videotes... kind of otherwordldy... and random.

new home new life

Nõndaks. Olen jõudnud sellisesse punkti, et armastan oma uut kodu.

Protsess läks alguses valuliselt. Vana kodu meeldis väga, aga oli vaja teha muudatusi. Olin aasta lõpus ja alguses päris kurb. Vahepeal nutsin, aga nutsin rahus, sest teadsin, et see on vaja endast läbi lasta ja mitte kunagi antud teema suhtes melahnooliat vms tunda. Lahistasin rahulikult vana ja iganenu endast välja ja aklimatiseerun nüüd uuega.

Indikatsioonid, millest järeldub, et uus kodu mulle meeldib:
1) muudkui teen pilte hetkeolukorrast, koser meg masse (hubane/mõnus).
2) visioonid, mida teha saaks, pole käegalöömise tunnet
3) veider uus tunne hakkab juba kodutundega vaikselt asenduma

Sageli olen pigem kodus kui mõnel üritusel. Viimasel ajal reisudelkäijaid kadestades olen mõelnud, et no miks mina siis ei reisi nii palju. Jõudsin lihtsa järelduseni, et ilmselt ei ole see siis minu prioriteet, pole piisavalt suurt vajadust reisida. Küll aga on vajadus tunda end kusagil "jalad maas" ja nö vabalt, kindlalt.

uuel aastal ja uuel tänaval uue hooga

Aastakene sai läbi ja on kokkuvötete aeg. Olen tahtnud mainida juba, et minu
aasta tee on kummelitee
Aasta asi, millega peale hakkasin: jooga.
Aasta kosmeetiline toode: Puhas Loodus ôrnkosmeetiline vedelseep
Aasta pahed: suitsetamine ja kröpsud! Pole aastaid niipalju kartulikröpse muginud kui sel aastal
Aasta musa: Regress!  (sellest saaks teha eraldi postituse) 
Aasta loom: Koer
Aasta kaotus: Ratas
Aasta uuendused elukorralduses: Kodu, peika

1. jaanuar uues kodus  - hubane

Uueaastalubadused:

1) Minimalism! Tarbin ja ostan niipalju kui vaja läheb.
2) Kasvatan ise oma toidu (vähemalt osa sellest, rôdul)
3) Puhtam toitumine
4) Eneseareng/jooga
5) Olen söbralikum ja lahkem ja suhtlevam, empaatia! "æra mine nærvi!"
6) Musa

Elu loomaaias

Peaaegu terve kuu on möödnunud Karlovas kolme looma kantseldades. Vôi on nemad kantseldanud mind? Eriti buliimikust Kitten... Hommikud on möödunud harjumuspäraselt öökapilt raamatuid ja oma prille püüdes ning kiisut oma näojuurest peletades. Sama kutsaga, limpsimise ja nuuskimise osas eeskätt. 

Suurim struggle: 

1) Freya ajamine oma rohelisele pleedile voodil. Mitu hommikut on ärgatud nii, et kôrvalpadjal on tema koon, käpad vôi taguots. 

2) Kitten mässab öökapiga v poetab oma koguka keha tekile nii, et endale ei jää tekki/ruumi

 

Tüütuste top:

1) Piparkookide söömine ja ôhtusöök, kus tuleb kutsat oskuslikult tôrjuda - kui ei valva oma sööki, on see sealt märkamatult ära ampsatud.

2) Kitten teleka ees ja raamaturiiuli lähistel pahandust tegemas.

3) Käppade dushitamine pärast järjekordset sombust ilma

4) Jussi tuppalaskmine - läheb lahingugks F ja J vahel ja J annab tuppatulekus alla, aga teda ei saa ööseks ôue jätta

5) tolmuimeja kasutamine

Stressorid:

1) Teadvustamine, et kohe pärast tööd ei saa lebotada, vaid peab jalutuskäigule minema.

2) ugh, see kiisu liivakast

3) karvad karvad karvad

4) Juss meenutab kohati tolmulappi

Järeldused: Lähiajal ei vôta ühtegi looma endale! Vôin tegutseda loomahoidjana. Gosh kui erinevad iseloomud loomakestel olla vôivad...

Värske kalasabahoop...

Terroriseerin naabreid sellega praegu. Repeadi peal. Suht amazing.

Identiteediküsimused

Olen vahepeal luulest päris palju kaugenenud. Ma isegi ei oska enam seda. Ma ei oska enam ka muusikat teha. Asi väheses vabas ajas, i guess. Ei aidanud siin ka motivatsiooni-intekas, mida A oma koduse tööna mu peal katsetada üritas. Nope.

Ootan uut hoogu. Tuleb end mônele slämmile end sokutada...Mônele sattusin ka. Alkohol aitab asja lôbusana hoida. Aga sellest väheloomingulisest elust rääkides - Olen juba mônda aega môningases identiteedikriisis vaevelnud. Vaevelnud on nüüd küll palju öeldud selle kohta, kuid nojah.  Vôi siis vôtkem seda nii: Pigem olen rikastunud uute identiteetide ja rollidega. Nimelt olen märganud tähelepanuväärseid tendentse.

Btw, v hea ja oluline riim täna hommikul kôlanud ühest laulust:  

Let’s get a dog, an Irish red setter
It’s all we need to get better

Olen end hakanud identifitseerima koera-inimesena. Kuigi mulle eriti ei meeldi lahterdamised. Vôinoh, olgem ausad: ma jumaldan lahterdamist. Ma lihtsalt ei oska seda päris hästi, kuna mul on otsustamise ja millegi kindlalt nimetamisega probleeme.

Mis aitas eneseteadvusele kaasa:

1) Aasta alguses astus töökaaslane kööki, kus ma ülimas rahus oma kohvitassi loputasin, ja ta katkestas ülima rahu konkreetselt:"Mari, sina vist oled koerainimene. Sul ei hakka silmad särama kui me kassipilte vaatame"

Selgitan: Tegemist on tôesti suure kassiarmastajaga ning endaga on ta kassipiltide vahtimisse kaasanud veel 2 inimest, kes juhtumisi on ka suured kassiarmastajad. Ma vist tôesti ei vaimustunud piisavalt siiralt ja väljapaistvalt, ning julgesin teistele näidata ka mônda endaarvates väga armsat koerapilti.

2) M ja tema kutsa minu südames. Vahemärkusena: kui mulle meeldivad koerad siis olgu nad suht suured, et oleks mida kallistada ja nunnutada, ja kes ei klähvi koguaeg nagu rattapeal. Peale M on veel inimesi, kellel on peni. Nt Netflixis teeb Chelsea koguag "kriitikat" laste ja abielu kohta ning näitab, et on täitsa ok alkoholi ja suure koeraga saatejuhina ära elada.

3) Liitlaste leidmine: nt K, A, S ja J on koerasôbrad. A mainis juba ammu, et tema tahab kunagi koera vôtta, olin rôômsalt nôus ja julgustasin. S on kontoris lausa demonstratiivselt kutsapildid ette vôtnud et seda kiisumaaniat veidikene tasakaalustada. Ta näitab neid mulle. Kui sul on liitlase v nö teised, kes vaimustuvad kutsadest, märkad ühtäkki endaski sellega kuidagi kaasaminekut. Tunnistan, et olen psühhoosiga kaasa läind.

4) Septembris väike koerahoidjana tegutsemine pani mind karvase lapse adopteerimist reaalse vôimalusena kaaluma. Mhm. Ta saab sulle nagu oma lapseks. Vôi siis, tema loogikast lähtudes saad sina tema lapseks. Väga armsaks. 

Rändom väsinud samojeedipoju. pilt siit

siuke tunne on

lôpud ja algused

Et siis Tartuffi lôpp ja sellise koha, millest ülal pilt, alustamise aeg.

Hiljuti sain teada üldse, mis seal Thalias varem toimus. Nüüd on mängudetoad teistsorti mängudeks avatud. Üks tuba täidab suitsuruumi rolli ja seal vôib konisid maha visata, betoonpôrand. Ühes teises toas olid pimedus, sähvivad valgused ja palju taimi ja meeldiv paslik muss. Dope koht, vot. Ja ühes vahekäigus selline vanahärra istumas Arnoldi pildiga. Pilte/maale oli seintel siin ja seal ja katuseaken äge. Aias saab pinksi mängida ja kord kuus hakkavad toimuma üritused. Eks ole näha, kuidas selle asjandusega läheb. Asukoht M kodu lähedal ja ta oli juba mitu nädalat pônevil ning kibeles väga näha. Uudishimu rahuldatud nüüd.

Gratitude journal: teised peod, kuhu sattusin olid ka toredad. (Paadis mitte vist nii tore, ainult saabumisetuhin, me ei viitsinud paremat musa ära oodata vist. Kivis oli meeldiv - kaks nunnut puldi taga ja isegi môni lugu mida teadsin.) Ja siis vahepeal tundub, et ma olen a`le ja m`le oma elu vôlgu. They so good ppl. 

Kui pikalt saab ilmast rääkida? well, i let my gran call u ! Lühikokkuvôte -  august tulebki vihmane. Suvi läbi, düüdid! 

dis rain again...

...just kui tegin omale päevaplaani.

1) koristada kodu

2) pesta pesu

3) lôuna Aparaadis

4) turulkäik

5) komisjonipoeskäik (yhed väiksed keraamilised taldrikud!)

6) vb jaama tn viia vanad küünelakid ja tyhjad löhnaölipudelid n get rid of vanad patakad etc

7) jooga?

Punktidest ainult nr 2 done.

Vöib-olla peaks siis esimese punkti korralikult ära tegema, kui juba vihmavangis olen.

Vaatasin hoopis hommikuôunade (eile pugisin ennast tom kha supist nii täis, et täna ei pidanud eriti midagi kokkama) ja kohvi kôrvale Netflixis Chelsea saadet. Süda läheb juba pahaks selle meeleheitliku üleskutse peale hääletada, ja et anna see Hillary Clintonile. Sest see, et ta salaja e-mailidega sehkendab on nii badass ja et Trump on nii loll. Ja siis on Trump`s Board, kus üksteisevôidu nämmutatakse läbi, et temast ei saaks head presidenti. 

Kusjuures tänases ühes osas tulid kokku inimesed, kes Trumpi kampaania(te)s olid kunagi osalenud ja sealt lahkunud - kôik nad pidasid Trumpi kenaks inimolendiks (loomult kena ja hea inime), aga et see poliitika u know on ta peast ogaraks ajanud...

Well, ma ei tea, kuidas need asjad täpselt töötavad, aga kogu see poliitika teema seal (pluss Brexit) tundub nii jabur, et tahaks ennast ühiskonnast eraldada. Kui ôige kutsuks inimesi mitte oma häält andma? "Kui sina ei hääleta, siis hääletab keegi teine" on paganama odav loosung üleskutseks. Odav aga lööv, ôigesse kohta lööv vist ka. Mis siis saaks kui keegi ei hääletaks? Seda ma tahaks näha ! Some say (mihkelmutililult vb): "Tahan ennast ühiskonnast eraldada. Tahan luua oma ühiskonna"  - ja ma näen, et see on täitsa vôimalik. Vähemalt mingisugune detsentraliseerumine a samas selline globaalseks jäämine - internet ja ühised huvid ühendavad inimesi, "pealikud" vôiks kuidagi sotsiaaldemokraatlikult esile pääseda. 

On that note of future... vou, mis lyyrixitega lugu Nina Simonelt



 ...ja kui juba Simone`i lainel olla,  siis midagi nunnumat kah:



... mmmm kui juba coveriteks läks, siis juba see ka: