death pop

täna käisin islandil. unes. island oli saarestik. seal kasvasid ka mõned pikkade okastega männid.(tegelikult islandil mände ei kasva). alguses ujusin jääpangal ühe saare kaldale, möödusin jääkarust(?) ning leidsin asustatud koha. imetlesin maju ja mõtlesin, miks eestis asjad nii korralikud ei võiks olla. ühel majas üllatusüllatus oli suurtest graniitplaatidest fasaad, mõne juugentliku kaunistusega. jättis suursuguse, aga mitte islandlikult armsa mulje. vahepeal paanitsesin sadama ooteruumis ja karjusin ühe mehe peale,kuidas koju saada. inimesed vaatasid mind ja ma otsustasin rahuneda. mees oskas natuke eesti keelt ka. laevaga möödusime majade ja lühikeste puudega saartest. mõistatasime, mis puud need on. lõpuks sain teisele saarele, kus asus lennujaam, et kuhugi kodupoole lennata. aga selleasemel, et lennujaama suunduda, läksin tegin linnapeal ühe tiiru. aga...ma ärkasin üles...

mul on natuke vangisoleku tunne praegu. tulevikus tahan kolida hästihästi suurde linna. majad ja inimesed ja pargid ja autod. nagu suur labürint, kust välja ei taha saada. sest väljas pole midagi. (kindlasti mingil ajaperioodil arvan ja tahan vastupidist)