mormoonihäire!

marititega on põnev. juba teist korda sattusin kuhugi infotunnile. seekord siis sellisesse kohta, millest ka mul võib kasu tulla. pani mõtlema! peale seda vitsutasin sisse korraliku hommikusöögi kella viie ajal õhtupoolikul creppis(tahtsin hirmsasti e reklaamitud trehvi seljankat, aga seltskond oli juba otsustanud sellesse nooblisse kohta end sisse seada. ja pannkoogid pole üldse head).

jah, kui teil deodoranti käepärast pole, siis minge aga viirukitehõngulisse universaali, kui see lõhn teile muidgi meeldib. näiteks ühte härrast ajas see lausa marru...aeg läheb, lõhn jääb (mulle isiklikult meeldib)! lisaks nägime mormoone ning üks neist venitas isegi möödaminnes kuidagi jumalikult või saatanlikult, kindel see, et ebamaise häälega "vabandust". (pidime bussis neile väga lähedal seisma)

olen märganud, et mu blogipostitused kisuvad kuidagi väga narratiivseks. a la tegin seda ja teist. nagu mul mingit sisemaailma polekski. noh, on küll tegelt. kui nüüd aus olla. aga huuuu keers, mida ma mõtlen ju tegelikult. kui ma ei oska öelda, mis homseks õppida jäi, pole muga üldse mõtet suhelda. olks, see oli karm ütlus praegu. eilhtsalt. kevad on ja ma olen selle eksistentsiaalse jura endast välja juurind. sest kui miski juba on nii nagu on, siis miks selle üle juurelda. ei tee see midagi lihtsamaks, vaid toob aina uusi küsimusi juurde. aga homme tulevad need teemad ehk minusse tagasi. laseme end kellegil budistil õnne tn 13 pehmeks rääkida ning vaatame maailma jälle läbi ääää..mingi teistsuguse prisma.