onu tõi meloni. ilus kollane ja ümar. käib pühademunaks küll.
käisin ka siis tigedas tikris chalice'i ja jürmot ning lihtsalt headparemat kuulamas, esimest korda. muhe õhtu oli. pärast veel paranoid societile(vist oli) mis oli meie ajaks ilmselt läbi. vahetasime rannoga riided ära, keegi ei saanud aru, miks tal nii liibuv pusa ja sädelev sall on. noh, minu mehelikku välimust ei märgatud. pärast olid jamad mobiili akuga ja külmaga ja varase hommikuga ja muude asjadega. ja järgmine päev polnud päev ega asi minu maisetele jäänustele.
liha võtsime maal ka. ja palju. mul on lihamügitus vist, magusa mürgitus ka. tom on ka paksuks läinud. loogiline, kui nad talle lõherasva ja muid rasvu sisse söödavad. ma ei saa aru, kui mina seda ei kannata(hakkab paha), kuidas siis üks pisike koeranäss kannatab? usun, et ta pärast ägises laua all. vahepeal leidis ta metsas kellegi kolju ka. lõualuu oli lännu. suuri kihvu koljul polnud. jänes või kits? pildistasin telehvoniga, aga nüüd on see kuhugi kadunud.
aga mis värk selle tõe ja õiguse 3. osaga ikkagi on? tahate teada eks? ilus kaas noh, hakkas silma! (ja pilt ei kadunud/kustunud ära nagu pealuupilt)
1 comment:
ma ise ka ei mäleta, mis ma vastasin.aga kõike toone ei saa, mingid tavalised aint; siis ma järgmine nädal näitan, sest tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas liiguvad asjad ikkagi jube aeglaselt. ma ei saa aru, kesse urood selle kiirelt muutuva maailma väljendi üldse välja mõtles, millega pooled keskkooli kirjandid ja ajaleheartiklid algavad.
Post a Comment