ja linnas.
jahu tänav 12 on nagu oaas keset räämas kurblikku kalamaja keskkonda. roheline muru ja modernselt esteetiline aimdus kunsti näha peitub eelkõige maja pealkirjas artdepoo. mõikasime imposatsest trepist üles rühkida ja jõudsime pärale. kiwa asjad viimast päeva üleval. olid toredad küll, eriti see pollocksi zenpistolsi zedööver, ülejäänu jättis kahjuks külmaks. arvan, et on veel olemas isikuid, kes tindi lõppemisel lihtsalt musti ruute välja prindivad ja vaatavad, kuidas tinti vaikselt vähemaks kuni lõpuks tühjuseni välja hakkab jääma. kosmonaudi moodi elukas igasuguste mitmetähendusrikaste sõnumitega üle terve keha, oli ka üsna vahva - eriti näo osa - peegel.
toompea piiskopi koht, kus opkunsti rajaja vasarely tööd üleval, oli hoopistükkis suletud. laupäev!
niisiis lippasin kristjani poolt läbi ja sain ta uut süntekat näppida. mmm :) alati tunduvad kellegi teise asjad ahvatlevamad kui enda oma.
tegelikult oli plaan ka hilpharakast ranno proovipäevast minutikese osa saama minna, kuid see jäi trajektoorist kuidagi väga kõrvale, ette jäi hoopis kosmose vastane lasering joosepiga.
ahaa, eilsest õhtust siis ka.
sannu on äge, tahtsin midagi mainida ta kohta, milles pidi peituma ka elutarkus, aga nojah, läks meelest. ja ikkagi tahan ma selle pahameele siin oma blogis ka teatavaks teha, et graafikat saab ainult ekas õppida! jamajama. sandra õige koht oleks tartus!
lahja kolmekümnekroonine kohv kristiine uueks tuunitud kohvikus maitses mitte eriti kohvilikult. aga miljöö ostukeskuse kohta oli kena. laimiroheline on ja jääb mu lemmikvärviks! samuti ka hall värv...
hm. muusikaliselt olin üsnagi omas maailmas - tü humanitaaride õppejõudude muss(sinnaminek oli väga ettekavatsemata) ega ka stereoöö tümakas väga vaimustuma ei pannud. eiei, tegelikult oli väga tore ja lahe ja kõike.
ma olen vist natuke egoistlik ka. aga seda annab ju parandada. romantiline tuplate söömine lükkub edasi määramata kuupäevale. aimsorri, aga uni teeb vahel mulle üksnüll ära.
hm. jahjah, homsest hakkan resoluutsemaks ka!
ahaa. mul tuli praegu meelde veel üks pilt, mida oma peas nägin, kui neljapäeval miskit heasüdamlikkuse arendamis mediteerimist endaga läbi viisin - kogu maakera oli kaetud pruuni pasteediga ja suur võinuga lõikas seda pooleks. ma veel joonistan seda kunagi!
No comments:
Post a Comment