sügisel küsis üks kunsti õppejõud mu käest, et kui ma norra keele lõpetan, kas ma lähen siis statoili tööle. mhmh. frankfurtereid tegema ja klientidega pläkutama.
kõiges on süüdi tähtede seis. või tähtede laul. või tants. tont seda teab. tänase väljamagamise asemel kirjutasin portsjoni luuletusi. kui õnnelik inimene ma olen - sellise imeliku vaimse seisundi saavutamiseks ei pea tarbima ühtegi illegaalset abilist. luuletused ise tulevad pähe. siis kui saadetakse. ja see ei tähenda, et ma kuidagi sõnarikkalikumalt muidu rääkima peaksin. nagu "tüüp" ja "asi" ja "värk".
kodus on ka hea olla. sõin võileibu võiga seekord.
unustasin veel mainida, et vaiko ja eliidi esitluskontsert läks maksimaalselt asjaette! leidsin muusika, mille saatel oskan tantsida. see võib kindlati koomiline vaatepilt olla, aga õnneks sellistel üritustel on kõigil endaga piisavalt tegemist, et kellegi head äraolemist märgata. ma loodan.
No comments:
Post a Comment