kiisu

viisakas vormirõivas ei muuda inimest. (ma ei viita eeskätt/nääret endale) küll aga annab vabaaja riietus suurema(pealiskaudse) ülevaate inimese tõekspidamisest. vot nõnda siis. ma tean, kes on kes.

tähtkujude teema on õhus juba mõnda aega. tegin siin statistikat oma sõprade kohta. keegi soovitas goodmani raamatut päikesemärkidest (mis on üsna vaimukas mu meelest ning mõnes mõttes isegi täppiminev) ja nüüd siis mutid arutasid siin avameelselt enda tähtkujudest ja aastatest ja kas neile meeldivad rohkem koerad või kassid. haha. milline lisainff kõigi kohta.
ja siis nähvas lõvi-tiiger lisbeth laginal naerda, et kas ma tõesti olen kaljukits. juu tal on jäänud minust mulje kui selgrootust inimesest. kahjuks võtan selliseid märkusi natuke liiga hinge, midagi hullu ma ei vastanud, lihtsalt:"olen-olen" oma üsna vaikse ja ühmava kuid uhke häälega ning pulbitsesin sisemuses nördimusest ja vihast. MUL ON ISELOOM MISSUGUNE. ainult et mõnede inimeste seltskonnas ei tule see kuidagi välja. ja noh, sorri kui ma ei viitsi mingitele mõtetutele jututeemaele kaasa naerda ja sommidega flirtida jms ja mõnele nähvamisele(mis nende meelest on huumor) ei söanda vastata. ja mõni inimene lihtsalt on nii-nii teistsuguse mõtlemisega, et parem on targem on temaga mitte kommunikeeruda. ja koguaeg ei viitsi naeratada ka, kuigi esimene päev oli mul oli koguaeg suu kõrvuni, mida iganes mulle ka ei öeldud.

õudukas oleks selline elu, kus on ainult koridorid, koridorid,koridorid, sekka mõni resto ja baar, kümme korrust, ümberringi meri ning silmapiiril samasugused sõitvad saarekesed.

sinikarpe sõin esimest korda. nämma. nad ei olnud elus ka.