Sunday, June 22, 2008

viljatu

jalgpall on nagu mingi suur usuhullus - ühendab ja lahutab inimesi. ja kohe otseselt, mitte nagu jõuluaeg...
see selleks.
tegelt oli nii, et kui omale pastakat konsumeerisin, meenus mulle, et MUUMIDEGA KAUSTIK oli vaid mu ettekujutuste vili. minu unenäopoes lebas neid kautikuid tervelt virnade viisi ja ma olin õnnelik.
mingil hetkel täna mõtlesin veel selle üle, et miks ma ei näe enam pikkade põnevate süzeedega unenägusid nagu.. nagu... mingiaeg? aga äkki täna näen!

2 comments:

kristjan said...

käisin eile mingil sünnipäeval ja siis algul oli selline pentsik moment, et kõik seltskonnad olid sünnipäevalapse eri tutvusringkondadest. istusime siis õues laua ümber, ajasime sashlõkki näost sisse ja oli piinlik vaikus. järsku keegi mainis jalgpalli ja juttu jätkus kohe kauemaks; pärast veel pool rahvast läks tuppa mängu vaatama. ma ise küll eriline jalkafänn ei ole, aga vahepeal ütlesin ka "jah" ja naeratasin meeldivalt. et nagu oli, millest rääkida...

vot siuke lugu siis

Mari said...

just, ma poel ka fänn, aga kui asja kohta paar sõna öelda tead, oled kohe oma :P

Tänulikkusest + kompromiteerivat juttu

Eile rüüpasin A enda korjatud põrdakanepi teed. Soe ja helge tunne tabas mind. S Tuneesiast toodud lõhnav seep teeb tuju heaks. Sidrunheina ...