kui mõnel inimolevusel on tentents sattuda igasuguste rahalunijate küüsi, siis minul on see sama asi psühhopaatide, aju-ja muude invaliididega.
minu viga on nimelt selles, et ma kangekaelselt usun, et inimesed on head ja et asju saab selgeks rääkida.rahulikult, viisakalt, kenasti. ega ikka ei saa. selle peale käratatakse:" kutsikaga räägid vä?" mis ajab mind sellisesse seisundisse nagu wtf? ega kõik pole ju sellised mõnitajad nagu antud psühhopaat(meie baarman nimelt). restorani-karin ütles küll, et ära tee välja, ta ongi hull. ja nüüd hakkan sellest juhisest sajaprotsendiliselt kinni pidama. aga kui midagi küsitakse, siis on kuidagi elementaarne ju vastata. oeh. suhtedraamad on ikka nii põnevad siin küll.
No comments:
Post a Comment