teen tasa oma vahepealse eetrivaikuse, et mjah
keha hakkas protesteerima ja väitis et tal on üks kolmest variandist või need kõik: 1)stress. 2)külmetus. 3)mingi viirus.
pluss see, et mul hakkas jäätise hooaeg. ja paistes kurguga peaks jäätis aitama (aga ma ei sagai aru, kas ta on paistes või lihtsalt valus :S) üks nõukaajal eestis käinud ameerika onu täheldas, et eestlased on ainus rahvas erinevalt teistest, kes kohe mitu jätsi korraga nahka pistavad. ta kirjutas selle pikas järjekorras seismise järelnähu arvele võimidagi. aga ma arvan et eestlased on lihtsalt aplad. mina nende hulgas. seepärast ongi mõnikord täita mõnus ja vaba tunne majanduslikus kitsikuses vireleda. hävitan oma tatra ja riisivarusid. ükspäev kupatasin end kooli, muuseas ka rehepapi sööklasse. ja 18kr eest sai parima seljanka ever!
jätkan toidualaste avastustega (sest muusika ja muu vallas need suhteliselt puuduvad. pigem pöördun vanade asjade poole). oma suures apluses(ja selles et mul on küll ilgelt paha olla, aga ikkagi tahaks liikuda, see oli paha mõte tegelt! huhh praegu suutsin kambale genekasse minejatele ei öelda. progress!!!) külastasin selveriäri, kus teatavasti on praegu soodsad hinnad. niisiis, kui pastapealset kastet otsisin, võtsin barilla asemel 15 kr odavama Panzani värskete oliivide ja basiilikuga. kindel see, et seal ühtegi säilitusainet sees pole :-p . ja kuna ma olin lõunaks vau jäätist kõvasti sisse kaanind, tekkis isu millegi soolase järele. proovisin toda kastet ja sõin 1/3 ära lihtsalt (oleks rohkem söönd, aga vaja nädalavahetus üle elada nende varudega). üldiselt on minu spetsiaalsed tervisejalutuskäigud enamasti lõppenud kas pizza või burgsiga (muidugi teiste mõjul. jah, ma tean et olen kergelt mõjutatav. enesemuutmisest olen ka hullult pajatanud juba... et jääb teooriasse vist). täna siis peaaegu samamoodi. aga ma lohutan(ja petan) end sellega, et söök äkki aitab mul viirustega võidelda. sest kui ma ükskord actimel’i lürpisin (korra), jäin paar päeva pärast haigeks. votnii.
mingitel päevakajalistel globaalsetel teemadel peaks ka sõna võtma äkki? eee. parem mitte.aaga paar asja jäi kummitama... näiteks see globaliseerumise teema ja et mis tulevik meid ootab, kas parem on olla riigi või suurte kapitalistlike korporatsioonide võimu all. see on tegelt minumeelest selline teema, mille läbiketramine eriti kuhugi välja ei vii ja ma vihkan seda abituse tunnet, alguses nämmutad ja analüüsid ja siis tunned end puudutatult ja tahad midagi paremaks muuta ja siis lõpuks tuleb välja, et seda abistamist pole nii kerge praktikasse rakendada...(meenub kui ma puberteedi alguses feminist olin endaarust ja elasin kaasa lähis-ida jamadele, tundsin kaasa kõigile allasurututele ja nüüd ma mõtlen, kui lollakad kõik on, et tahavad miskeid reformatsioone läbi viia...) alati võib ju millegi üle vinguda. ma ei viitsi enam. maailm on isereguleeruv süsteem ja kõik need hädad on ikka põhjusega olemas siin. et kui midagi muuta üritame, siis hoopis häirime seda süsteemi, viime tasakaalust välja. natuke üldiseks läksin... aga nojah, eks seda 25 kroonile allahinnatud garnieri juuksepalsamit oli veidi valus osta küll. aga mis sa vaene tudeng ikka teed. sööd seda, mis sulle ette visatakse...
ja siis see tv3 ansipi tulnukateema. seitsmesed uudised on ka toredaks meelelahutuseks saanud :)
No comments:
Post a Comment