ma polegi veel pajatanud lugusid sellest, kuidas peipsi ääres etnokonserveeritud (slaavihõngulisi) külakesi sai vahtimas käidud ja eksootika loengust. mida aeg edasi, seda vähem viitsimist seletada. paar sõna ikka.
on kaks küla. järve ääres. vene küla ja eesti küla. (kaseküla vist)üks neist säilinud oma pisut räpasel, hooletul ja slaavilikult teistsugusel moel. tänavküla noh. ehitusmaterjalideks kõik (eterniit põhiliselt), mida kätte on saadud ning ehitised ise säravad kõigis kõige võimatumates värvikombinatsioonides (ilmselt eesti-mõttes, st erk roheline pluss lilla, erkroosa jne), milleks intellekt suuteline (tegelikult vist rahakotiga sõltuvuses). samas on ta siiski armas. eesti külas tundub olevat märgatavalt rohkem ruumi, uusrikkad armastavad inglise murusid ja killustikke, palkmaju ja rootsipunast, mis aga kaotab oma liigse ajaloo/maahinge selle algupärase tänavküla armsuse ära, selle asemel on harmoonia, jääb natuke kõledaks. selline tunne, nagu sõidaks kusagil aedlinnas ringi hoopis.
mustvee on tore kohake. baar, mis pühapäeval kell 17 lahti on, pakub nescafe 3 in1 kohvi (sest kohvimasin sai just pärastlõunal ära pestus) ning ka ainsat söödavana tunduvat hõrgutist - burksi - ei jätku rohkem kui neljale inimesele, niiet viiendale pakutakse lahkelt ainult kotletti. okei, võtame siis pitsa. pitsa kõrvale pakutakse hamburgerikastet(see roosa). baari seinad ise on erkroosad(et purjutajad ukse ilusti üles leiaks) ja telekas näitab mingit vene muusikashõud, kus plaatinablondide juustega onu üritab seksikat nägu teha ning miskit umpa-umpa lugu laulda. äge!(klassivahe väga silmatorkav)
berki loeng oli tore. lõppes endootika(?) mõistega, mis põhimõtteliselt ongi enam-vähem see, mida me peipsi ääres otsimas käisime. juuredjuured.(aga mitte ennast siiski sellega samastades) sellele oma ettekujutuse lisamine, seda reaalsuses tajumine, selles võib-olla pettumine või rõõmuga avastamine. teiseks heaks näiteks on film"siin me oleme".
ja noh siuke uskumus on ka tore (et neegrid elasid egiptuses ja see pagana mooses juhtis nad kõik kuhugi minema ja nüüd on inimestel mitte nii hea põli):
(sun ra on üks suht eksperimentaalne jazzband ka...)
aga sellega seonduvad mõtted(ja neid oli palju) sain karini kõrvu kallatud ja mis üks kord räägitud, see rohkem mainimist väga ei vaja...
No comments:
Post a Comment