pff, mõned inimesed ajavad kohe vihale. vihale ajab just nimelt see, et neil on nii suva, et nendega pole isegi mõtet tõreleda ja neile seda nina alla hõõruda. sest see ei muudaks mitttttekuimidagi. kuigi ma olen kena ja raiskan oma energiat kenaolemise peale. enam vist mitte siis... asi on aint selles, et miskipärast ma ei saa lõpetada selliseid suhteid. ei saa. vot. et seda viha endast välja mingitmoodi saada, jagangi oma kibestumust blogiga. tänks et loete seda jampsi siin... böö!
teine asi. panin praegu oma mobiilile eriti tüütu helina peale, nypc (üks mu lemmikbjäändidest tolle naislaulja vokaali brutaalsuse tõttu) mingi tümpsuversioon, mille kusagilt mixteibilt leidsin. juhuuu. kavatsen täna veel trammiga sõita ja rongiga ning palju avalikes kohtades aega veeta. helistage julgelt ja laske kaua aega kutsuda. see on minu meetod maailmale kätte maksta :p
kuigi minu top tüütuteks lugudeks on "hey jude", "bird is a word" ja mingi lugu veel, mis õnneks hetkel ei meenu.
efterklangilt siis mitte ainult häid muljeid. k arvas, et ainult esimesed 5min olid head, kuna liiga üksluiseks jäi. eks ta ole, poistele see poistebänd(pluss üks tibi, kes väga jälle meeste pilke ei köitnud vist) lihtsalt ei sümpatiseeri... aaga üksluisus vist ongi siukse skandinaavialiku hetkepikendamisemõnu tagaajamise üks märksõnu. ja selle üksluisuse all elatakse läbi niimõndagi. aaga eks oleneb tujust ka. kunagi ammu käis sigur ros ka mulle pinda ju...
nägin täna unes, et elan mingil imelikul viikingiajal. kõrges kivist tornis elasin, minu toas pesitses veel 4 piffi nagu silgud reas, üks orgunnis omale kirjutuslaua kahe voodi vahele(palju ruumi liikumiseks enam ei jäänud). hirmus kõrged laed olid. kõmpsisin vannituppa jalgu pesema mööda pikka pikka koridori. vannituba siis selline kivist saal, kus kraanikausse polnud, kraanivesi maandus pritsides otse kivipõrandale. külm vesi muidugi. toetasin ühe käega vastu seina et ühte jalga kraani alla pista. üles ei julgenud vaadata, sest lagi oli nii kõrgel, et mul oleks hakanud pea ringikäima. ka aknad olid imepisikesed ja kusagil selle kõrge lae all.
õues oli ainult vesi ja ma sõitsin paadiga kooli.
teine asi. panin praegu oma mobiilile eriti tüütu helina peale, nypc (üks mu lemmikbjäändidest tolle naislaulja vokaali brutaalsuse tõttu) mingi tümpsuversioon, mille kusagilt mixteibilt leidsin. juhuuu. kavatsen täna veel trammiga sõita ja rongiga ning palju avalikes kohtades aega veeta. helistage julgelt ja laske kaua aega kutsuda. see on minu meetod maailmale kätte maksta :p
kuigi minu top tüütuteks lugudeks on "hey jude", "bird is a word" ja mingi lugu veel, mis õnneks hetkel ei meenu.
efterklangilt siis mitte ainult häid muljeid. k arvas, et ainult esimesed 5min olid head, kuna liiga üksluiseks jäi. eks ta ole, poistele see poistebänd(pluss üks tibi, kes väga jälle meeste pilke ei köitnud vist) lihtsalt ei sümpatiseeri... aaga üksluisus vist ongi siukse skandinaavialiku hetkepikendamisemõnu tagaajamise üks märksõnu. ja selle üksluisuse all elatakse läbi niimõndagi. aaga eks oleneb tujust ka. kunagi ammu käis sigur ros ka mulle pinda ju...
nägin täna unes, et elan mingil imelikul viikingiajal. kõrges kivist tornis elasin, minu toas pesitses veel 4 piffi nagu silgud reas, üks orgunnis omale kirjutuslaua kahe voodi vahele(palju ruumi liikumiseks enam ei jäänud). hirmus kõrged laed olid. kõmpsisin vannituppa jalgu pesema mööda pikka pikka koridori. vannituba siis selline kivist saal, kus kraanikausse polnud, kraanivesi maandus pritsides otse kivipõrandale. külm vesi muidugi. toetasin ühe käega vastu seina et ühte jalga kraani alla pista. üles ei julgenud vaadata, sest lagi oli nii kõrgel, et mul oleks hakanud pea ringikäima. ka aknad olid imepisikesed ja kusagil selle kõrge lae all.
õues oli ainult vesi ja ma sõitsin paadiga kooli.
3 comments:
marjuke, ära kurjusta nüüd, sa oled ju nii lill :)
ellu, ma olen kuri emo
tegelt :p
Post a Comment