eile käisin heli-mari arderit kuulamas. kustas kikerpuu lood. olevat teine selline karune mees olnud, et üllatav, millist nunnut muusikat produtseerind. ometi-ometi. heli-mari ise ka nunnu. eriti oma hajameelsuse (mida ta tunnistab ka) ja laheda sõnavara tõttu. inimlik lihtsalt. ja muidugi üle pika aja jälle üks nauditav vokaal laivis :) oma kontrabassilembusest (eriti ara jaraljani käsitsuses)ma parem ei räägi... ja bossa-rütmide armastusest. ainult vahepeal tekkis puudus trummide järgi, kuigi samas see õhulisus käis kah.
haigutama ajas lõpuks seepärast, et vahepeal unustasin (!!!) hingata. ajus tekkis õhupuudus ilmselt...
nägin täna ühte ütlmemata reaalset unenägu. (võib-olla on see tingitud gröönimaa olukorrast? 30% nuuki elanikest on surutud ÜHTE hrustofkatüüpi majja elama. jess, et neil seal vähemalt rõdud on). nimelt: kõndisin mingi massiga kaasa, mööda maad ringi. eesmärgiks mingi normaalne elamiskoht leida. ronisime üle kaljude, läbisime kõrge heinaga välusid. ette jäid murusse kasvanud kiviaiad ja okastraaditarad. mul oli süles väike suure sabaga orav ja veel mingi loom. teistel olid suuremad koduloomad või abikaasad. üks hobune pani oma peremehe juurest plehku ning kappas minuga kaasa natuke maad. siis saadi ta kätte ja viidi omanikule tagasi. veidi hiljem nägime miskit ehitusjärgus olevat ridaelamu karkassi, toad erkpunaseks värvitud ning kraana tõstmas igasse kööki valget mööblit. ainult sellepärast, et reisiseltskond rännakust päris väsinud oli, asusime ridaelamuboksidesse elama. kööktoad. punased, valge mööbliga. kellegil polnud selle vastu midagi. siis ärkasin üles...
haigutama ajas lõpuks seepärast, et vahepeal unustasin (!!!) hingata. ajus tekkis õhupuudus ilmselt...
nägin täna ühte ütlmemata reaalset unenägu. (võib-olla on see tingitud gröönimaa olukorrast? 30% nuuki elanikest on surutud ÜHTE hrustofkatüüpi majja elama. jess, et neil seal vähemalt rõdud on). nimelt: kõndisin mingi massiga kaasa, mööda maad ringi. eesmärgiks mingi normaalne elamiskoht leida. ronisime üle kaljude, läbisime kõrge heinaga välusid. ette jäid murusse kasvanud kiviaiad ja okastraaditarad. mul oli süles väike suure sabaga orav ja veel mingi loom. teistel olid suuremad koduloomad või abikaasad. üks hobune pani oma peremehe juurest plehku ning kappas minuga kaasa natuke maad. siis saadi ta kätte ja viidi omanikule tagasi. veidi hiljem nägime miskit ehitusjärgus olevat ridaelamu karkassi, toad erkpunaseks värvitud ning kraana tõstmas igasse kööki valget mööblit. ainult sellepärast, et reisiseltskond rännakust päris väsinud oli, asusime ridaelamuboksidesse elama. kööktoad. punased, valge mööbliga. kellegil polnud selle vastu midagi. siis ärkasin üles...
No comments:
Post a Comment