Saturday, March 7, 2009

suusakuurortis jalgsi

sula on. sellegipoolest sõitis perekond autoga mõnisada meetrit eemale meie linna kuulsatele suusaradadele. vist päris mitmed inimesed kaovad niimoodi päevaks ära tankipolgu kunstmägedele ja kohutavale (seda arvan ainult mina) maastikule aega veetma, seljakott termosega kaasas.
jalutasin sealt mööda vanasse korterisse teedpidi, mida mööda omal ajal muusikakoolis käidud. tänavad nõretavad melanhoolsusest. kedagi tuttavat ka ei näe, sest minu generatsiooni linnud on pesast välja laia ilma lennanud ja ülejäänud oma beebidega kodus või ilmselgelt suusatamas. (vend ütleb:" klassiõde sünnitas seenädal" mina jahmatunult ütlen kahtlusaluse tütarlapse nime küsimärgiga. vennas ütleb et ei, mitte tema vaid see teine. iive on olemas ühesõnaga!) ja ma sain oma vajaliku lektüüri kätte ja kõmpisin koju tagasi. veel üks maja on kokku lükatud. innovaatiline väikelinn. ikka olen nagu võõrkeha siin.

No comments:

Tänulikkusest + kompromiteerivat juttu

Eile rüüpasin A enda korjatud põrdakanepi teed. Soe ja helge tunne tabas mind. S Tuneesiast toodud lõhnav seep teeb tuju heaks. Sidrunheina ...