näädsasiis. mu empsi tõed on lausa ekraniseeritud. jah, mu emps on üks paras maag. (tänu talle lahenes ka padjamüsteerium!)
algus on jama või liialt pompöösne veits...
konks on selles, et ei tohi pahasti mõelda. muidu hakkabki juhtuma pahasid asju. olen märganud, et inimesed, kellel hästi läheb, ei jõuagi üldse pahasti mõelda, sest nad töötavad oma unistuste kallal mõtlemata selliste totruste peale, mida mina siin demontstreerin. seega, mu jutt on pigem väike silmadeavamine enesehaletsejatele. tsau!
nagu mainisin mingiaeg: see magnetikontseptsioon töötab minupuhul küll - näiteks satun pidevalt kokku esoteerikute, kunstiinimeste ja muude veidrikega, kes oma oleku ja maailmavaadetega mind lummavad ja rikastavad... toda tõde kannab ka triini ja elutsebki sellise karma ja muu taolise järgi. ja ma tunnengi, et tal on kassipoja aura. ma ei näe inimeste nägusid, näen nende olemusi... mõnel on päris hirmutav.
naljakas, aga ma pole kunagi unistanud olla rikas. mitmed mu unistused on miskipärast juba maast-madalast seotud olnud kinnisvaraga, ja nüüd ma leian end varsti jälle kuhugi kolimas.
siis meenus mulle, et käisin ükspäev sõpruses genovat vaatamas . mõnus taalia linnakesemiljöö sealsamas genovas ja tolles ülikoolis ka, millest mingiaeg katsiga mööda vantsisime. nunnu pereidüll, kuigi pere-ema surmajärgses õhkkonnas. kõik oleks nagu väga perfektne, aga see, et ühte inimest pole nendega, muudab asjaloo niisuguseks, et keegi perekonnast seda igapäevailu ei naudi. film oligi nagu selline ilma erilise züseeta foon. funktsioon äkki linateosel taoline, et ongi tegu unistuste eluga(kui kõrvale jätta ema surm, see on seal ilmselt kogu tegevustiku pingestamiseks) - vaatajale söödetakse ette miskit sorti ideaalid, et ta oskaks unistada (siinkohal siis sellisest elust, et saaks reisida itaaliasse ja vahemeres sulistada jne) ja eks ole taolisi filme veel... ja inimesed unistavad, unistused täituvad varem või hiljem või siis äkki mingisugust alternatiivipidi, aga igatahes täituvad.
see on vist lääne-ühiskonna meta miski mediteerimine... unista, nii, et oleks unistatud. siis tulevad ka tagajärjed:)
nojah, ma ei tea, miks ma seda kõike siin kordama pean, sest ilmselt on see kõik ilmselge. aga vahel lööb grafomaaniveri lõkkele ja midagi asjalikumat ega ka humoorikat lihtsalt pakkuda ei ole mul.
ugh!
algus on jama või liialt pompöösne veits...
konks on selles, et ei tohi pahasti mõelda. muidu hakkabki juhtuma pahasid asju. olen märganud, et inimesed, kellel hästi läheb, ei jõuagi üldse pahasti mõelda, sest nad töötavad oma unistuste kallal mõtlemata selliste totruste peale, mida mina siin demontstreerin. seega, mu jutt on pigem väike silmadeavamine enesehaletsejatele. tsau!
nagu mainisin mingiaeg: see magnetikontseptsioon töötab minupuhul küll - näiteks satun pidevalt kokku esoteerikute, kunstiinimeste ja muude veidrikega, kes oma oleku ja maailmavaadetega mind lummavad ja rikastavad... toda tõde kannab ka triini ja elutsebki sellise karma ja muu taolise järgi. ja ma tunnengi, et tal on kassipoja aura. ma ei näe inimeste nägusid, näen nende olemusi... mõnel on päris hirmutav.
naljakas, aga ma pole kunagi unistanud olla rikas. mitmed mu unistused on miskipärast juba maast-madalast seotud olnud kinnisvaraga, ja nüüd ma leian end varsti jälle kuhugi kolimas.
siis meenus mulle, et käisin ükspäev sõpruses genovat vaatamas . mõnus taalia linnakesemiljöö sealsamas genovas ja tolles ülikoolis ka, millest mingiaeg katsiga mööda vantsisime. nunnu pereidüll, kuigi pere-ema surmajärgses õhkkonnas. kõik oleks nagu väga perfektne, aga see, et ühte inimest pole nendega, muudab asjaloo niisuguseks, et keegi perekonnast seda igapäevailu ei naudi. film oligi nagu selline ilma erilise züseeta foon. funktsioon äkki linateosel taoline, et ongi tegu unistuste eluga(kui kõrvale jätta ema surm, see on seal ilmselt kogu tegevustiku pingestamiseks) - vaatajale söödetakse ette miskit sorti ideaalid, et ta oskaks unistada (siinkohal siis sellisest elust, et saaks reisida itaaliasse ja vahemeres sulistada jne) ja eks ole taolisi filme veel... ja inimesed unistavad, unistused täituvad varem või hiljem või siis äkki mingisugust alternatiivipidi, aga igatahes täituvad.
see on vist lääne-ühiskonna meta miski mediteerimine... unista, nii, et oleks unistatud. siis tulevad ka tagajärjed:)
nojah, ma ei tea, miks ma seda kõike siin kordama pean, sest ilmselt on see kõik ilmselge. aga vahel lööb grafomaaniveri lõkkele ja midagi asjalikumat ega ka humoorikat lihtsalt pakkuda ei ole mul.
ugh!
2 comments:
Ma mõtlen, et kust nad teadsid, et Shakespeare seda saladust teadis? :D Ja mis saab kui nüüd pool inimkonda tahavad maailmavalitsejaks saada? Aga ma kavatsen end nüüd ülejäänud nädala hästi tunda, sest ma VÄGA TAHAN viking lottoga 45 milli võita :)
ps kena word verification on täna:
ruchrith; kõlab ka nagu mingi asi (saksamaalt äkki)
ja siis ma mõtlesin veel, et mingi tüüp ütles, et kõigis oma hädades (näiteks mingi autoõnnetus) oled ise süüdi. aga et kui näiteks sünnib puuetega laps? ja et mis eluaastats umbes need teadlikud mõtted algavad? et kas siis mingi ajani inimese käekäigu eest vastutavad tema vanemad?
või kuidas
Post a Comment