oli palju parte. ja veel parte. pole mingit tibude lugemise aega ega hapukurgi hooaega. on partide kõrgaeg. just nüüd. teatud veekogude ääres.
oli ka remont eduka lõpu faasis, vanps ise paar kilo raskem(st tervem kui talvel), nagu ta väitis ning esimene järves ujumine oli ka.
poolkülmunult vihmast veel mitte päris taastunud, lugesin vahetuskabiinis teismeliste jäetud teateid samal ajal riietudes ujukatesse ja kananahka. jalataldu kriipis jahe liiva ja kruusa segu kui sammud purde poole seadsin. arvestades, milline külmavares ma olen, sai päris ruttu päikesesillerdavasse õhust soojemasse järvevette end kastetud ja seal veidi solberdatud. niisiis võiks lugeda selle supeluse vägagi õnnestunuks. järgmise korra fantaasia on järgmine: palava ilmaga oleme vantsinud (esialgu)kümme kilomeetrit ja higipisarateni liigutatud, kui lõpuks metsavahel seda jõge näeme. ja jookseme sinna kasvõi riietes sisse ja vaatame, kuidas meie ihu d vee all oranži värvi on.
jah, romantiliseks olen hakanud. mis teha, naine.
üleeile juurdlesin selle üle, et huvitaval kombel on terve nädalavahetus eesti suvele mittekohaselt päikesepaisteline ja soe olnud ning et 1) ei jõua seda vihma ära oodata 2)kui vihma hakkab sadama, võiks natuke muusikat produtseerida. kaost ja kõike muud sama ebaolulist produtseerin ju pea iga päev. niisiis. täna nokitsesin veidike selle kallal. veidike.
fjoolk võtab tuure üles homme. kõik hea-parem on kallis ja roheline lava ei paku pinget. (mitteriskialtile võhikule) hmm. õhust ja armastusest elada on ikkagi päris keeruline, kui mingitest avalikest üritustest osa võtta tahad. kuhugi siiski peaks panustama. ette jäi hullupööra promotud paabel, mille vastu mul seetõttu isegi pisike allergia tulema hakkas. aga kui nüüd seda kuulasin, mõtlesin, et suht nummika asjandusega on tegu.
oli ka remont eduka lõpu faasis, vanps ise paar kilo raskem(st tervem kui talvel), nagu ta väitis ning esimene järves ujumine oli ka.
poolkülmunult vihmast veel mitte päris taastunud, lugesin vahetuskabiinis teismeliste jäetud teateid samal ajal riietudes ujukatesse ja kananahka. jalataldu kriipis jahe liiva ja kruusa segu kui sammud purde poole seadsin. arvestades, milline külmavares ma olen, sai päris ruttu päikesesillerdavasse õhust soojemasse järvevette end kastetud ja seal veidi solberdatud. niisiis võiks lugeda selle supeluse vägagi õnnestunuks. järgmise korra fantaasia on järgmine: palava ilmaga oleme vantsinud (esialgu)kümme kilomeetrit ja higipisarateni liigutatud, kui lõpuks metsavahel seda jõge näeme. ja jookseme sinna kasvõi riietes sisse ja vaatame, kuidas meie ihu d vee all oranži värvi on.
jah, romantiliseks olen hakanud. mis teha, naine.
üleeile juurdlesin selle üle, et huvitaval kombel on terve nädalavahetus eesti suvele mittekohaselt päikesepaisteline ja soe olnud ning et 1) ei jõua seda vihma ära oodata 2)kui vihma hakkab sadama, võiks natuke muusikat produtseerida. kaost ja kõike muud sama ebaolulist produtseerin ju pea iga päev. niisiis. täna nokitsesin veidike selle kallal. veidike.
fjoolk võtab tuure üles homme. kõik hea-parem on kallis ja roheline lava ei paku pinget. (mitteriskialtile võhikule) hmm. õhust ja armastusest elada on ikkagi päris keeruline, kui mingitest avalikest üritustest osa võtta tahad. kuhugi siiski peaks panustama. ette jäi hullupööra promotud paabel, mille vastu mul seetõttu isegi pisike allergia tulema hakkas. aga kui nüüd seda kuulasin, mõtlesin, et suht nummika asjandusega on tegu.
No comments:
Post a Comment