Friday, July 17, 2009

alma mater

ninii. kuna ma selline pisut paiksemate eluviisidega praegu olen, on minu hoolde antud nii faunat kui florat. väga kasulik on olla. kuid kui küsitakse, et mis ma suvel huvitavat teinud olen või kus olnud siis on natuke rott tunne. sest niisama olemist ja kodus nokitsemist ei loeta mingiks õnnestunud puhkuseks. eriti veel, kui ma ei saa seda ühe koha peal passimist ka töölkäimisega vabandada.

aga nüüd millalgi algab hääletamiste, festivalide ja lähiriikide külastamise hooaeg.
vahepeal harjusin parimate sõpradega suhtlema ja võtsin asja kuidagi nii, et ka mõndade teistega annab suht sõbralikult suhelda. aga ilmselt siiski mitte. kõik tõlgendavad kõike ju erinevalt ja mõned tõlgendavad asja veel eriti omamoodi, mitte enda kasuks, aga veidike minu kahjuks küll. ma ei saa aru, mis mõtet üldse sellisel suhtumisel on. inimese eripära vist. eks ma väldin taoliste inimestega kokkupuutumist siis ja lahendus leitud :)




eile meenus, et meil on 50m traati ja üleeile laenatud plekikäärid. (muud vajalikud tarbed nagu paber, pintslid ja akrüülid kah olemas) ainuke asi, millest minul puudus oli, oli kannatlikkus, aga ta tuli lõpuks tagasi, kui t enam lõpu-lõngasid organiseerida ei viitsinud/osanud.

bat for lashes on tagasi mu kõlarites. eriti wicked on hetkel miskipärast hoopis the wizard. kuigi nüüd ma arvan, et mõlemad albumid on kullatükid. esimene siiski natuke kullam.

No comments:

Tänulikkusest + kompromiteerivat juttu

Eile rüüpasin A enda korjatud põrdakanepi teed. Soe ja helge tunne tabas mind. S Tuneesiast toodud lõhnav seep teeb tuju heaks. Sidrunheina ...