täna unes:

umbes poole tunniga jõudsin ära näha päris suure portsu unenägu, millest praegu on meeles üksikud fragmendid. aga ma tahaks need siia kirja panna.

• jälle oli sõda (3x vist näen sõda unes)
• lahinguväljal nillisime alguses, peitudes kõiksugu nurkade taha.
• kusagilt ilmus välja kaplinski ja ütles et me läheks peitu tema lapsepõlvemaale.
  
• ka üks elevant jalutas meiega sõjatandril kaasa.
  
• imeaeglaselt avanesid suure puuplangu väravad, siiski oleks ma peaaegu nende iseavanemise taha takerdunud. aia sees tundus kõik sama rahulik kui kaplinski ise.
• aias asetses linn. kusagilt kumas siiski sõjahirmu.
  
• t töötas kaubahalli (või sellele sarnaneva asutuse) teisel korrusel, telefoni keskjaamas ühendas kõnesid või muud säärast.
  
• ma seisin seal fuajees, samuti teisel korrusel, toetusin küünarnukiga arvutikohviku lauanukale ning jälgisin, kuidas rahvast maja ühest otsast sisse triivib ning teiselt poolt välja, ning kuidas mõned jäävad arvutitega möllama. ise läksin ka lõpuks ühe arvuti taha.
• vahepeal käisin väravate juures. tundus põnev. nagu ikka, noored otsivad probleeme tikutulega taga vahel.
• selline ajaleht nagu express hotline ilmus. miks hotline? seepärast, et uudistes on ju kõik kuum! inimesed ostkeostke!
• üks kutt seisis samuti värava taga. sirvis alguses ajalehte, seejärel kuulutust plangul. tal oli suur kihk sõjategevusest osa võtta. muidugi mobiliseerimine käis ka, aga kuidagi mitte eriti organiseeritult.
• nõnda ta siis ühel hetkel paotas ust ja lihtsalt väljus. jah, oli märgata, et plangu taga plahvatas ja äge lahing oli käimas.
  
• mingi kogum rahvast suundus lodjakoja taolisesse sadamasse, kust pidi väljuma punane kummipaat, et meid igasuguse ohu eest vabadusse päästa. enne pidime paati mõnda aega halli taevast ja jõepinda põrnitsedes ootama.
  
• oh seda rõõmu, kui kaugelt, hoopis teiselt poolt, kuhu inimesed pilke heitnud, terendas midagi punast ja päästvat. paat tuli, nagu öeldud, teiselt poolt ja kinnitas ennast maa külge ka hoopis teises kohas, kus rahvajõuk passis. niisiis, ummisjalu joosti laeva poole, mind aga kisti ärkvele.

vahepeal nägin veel sellist und, kus sõitsin mööda maakolkaid ringi ja otsisin omale eluaset. lõpuks otsustasin minna isakoju. isakodu polnud kuigi reaalse isakodu moodi - oli suur maja, mitme korraliku korteriga. mõned korterid olid halvas seisus, kruusane põrand ja nii. muidugi kõndisin kõikidest korteritest läbi. ühes neist toimus parasjagu mõrv. keegi oli tooli külge kinni seotud ja teda ähvardati revolvriga. mind ei märgatud ning seejärel, kui olin ukse enda järelt delikaatselt sulgenud, käis pauk. lõpuks otsustasin oma kodu rajada hoopiski aeda , sinna ise üks maja püsti ajada. nüüd aga pidin kuidagi arvestama kõrvalmaja elanike vaadetega aknast välja - ei ole enam kaugeid põlde ja pojengipõõsaid nende vaateväljas, on minu maja. ja minu aknad.