Monday, November 15, 2010

not in kansas....

üks tüdruk nägi unes taevalikku luuletust ja hakkas seda kuulutama sellest päevast peale. 
kirkas unenäos esinesin mingi luuletusega ja mõtlesin, et whoa, panen päriselus kirja. kuna ma viimasel ajal sõnaahtraks olen jäänud, samal ajal sellest teadlik olles, tuli kasutada olemasolevat potentsiaali, tuli teha perfoormans. seisin laua taga. laud oli täis igausgust träni, peaasjalikult tühjad pudelid ja jalgrattaketid ja muu säärane. ütlesin midagi taolist, et "siin on need asjad, mille kõla mulle meeldib." sai veidi vastu tühja pudelit mingi esemega toksitud...

kirjapandu jagunes kaheks osaks, ja see pole kuigi väärtuslik...kui unenäos.

3 comments:

kristjan said...

eile just lugesin raamatut muusikutest, kes on 27selt surnud. seal jim morrison pajatas, et nägi/kuulis oma esimest kontserti pilves peaga mererannas passides. hommikul polnud muud teha, kui lood kirja panna ja nii see muusikukarjäär algas. nii et tasub ikka kirja panna. (ma muidugi usun, et sa elad ikka üle 27)

Mari said...

ära sa märgi :)
aga kes kuulsused siis veel 27 aastaseks on elanud, et lausa raamat neist kokku panna?

kristjan said...

Olen raamatuga alles poole peal; aga tuntumatest nimedest Jimi Hendrix, Janis Joplin, Jim Morrison siis, Kurt Cobain, Brian Jones (oli Rolling Stonesi asutajaliige ja kidramees) ja siis mingi ports bluesimehi ja vähem tuntud jörme...

Tänulikkusest + kompromiteerivat juttu

Eile rüüpasin A enda korjatud põrdakanepi teed. Soe ja helge tunne tabas mind. S Tuneesiast toodud lõhnav seep teeb tuju heaks. Sidrunheina ...