nägin unes eriti jaburalt kujundatud ooperiteatrit. sisenesin miskipärast tagauksest. koridorid olid retrotapeetidega kaetud, pruunivalgetriibulised ning suured roosad hibiskuseõied peal.tapeedi peal siis.
hiilisin ooperisaali. pruunid ja punased istmed, lava sellise kakavärvi kardinaga ääristatud, nagu meie lagunevas NG vallamajas. massiivsed sambad, mis kohta ülal hoidsid, olid kollased, ma ei oska seda seletada, aga kuidagi stenslite ja MARKERITEGA oli nelinurki komineeritud ja nendesse sõnumeid kirjutatud, mis sõnumeid, ma lugema ei hakanud, sest see tundus ühe tõsiseltvõetava ooperiteatri jaoks liiga tobe. opera is dead!
enne seda aga veetsin nädalavahetuse islandlil. see oli nii, et korterikaaslane sai stipendiumi aga tal tulid muud plaanid ning võisin tema asemel minna. purjetasin laevaga ilmamaa maha, ja kui kohale jõudsin, oli korterikaaslane seal ees kohalikega lällamas. olin mingisuguses maakohas mingisuguses õpilastalus ja tahtsin rejkaviki, kuidagi ahistav ja hõre tunne oli üle tasase maa merele vaadata. osa maast, mättalisest-murulisest-mullasest, viis ookean endaga kaasa, ujuvad saarekamakad lainetes. tjah. lõpuks meenus mulle, et ma pean ju teooriaekamiks õppima ning mul pole aega islandil niimoodi oma aega maha jobutada. niisiis sõitsin tagasi, päris pikk maa oli, tõusin korra lendu ja vaatasin sõidutrajektoori kõrgelt ülevalt. ja tänane päev ongi kuidagi maha jobutatud, mitte midagi primaarselt-tähtsat tehtud.
No comments:
Post a Comment