haigusleheke

jah, kummaline linn.

suudab just siis end meeldivaks keerata, kui oled selle üle vinguma hakanud. 

hankisin omale uue perearsti. tähendab mind suunati edasi, kust mind suunati edasi ning sealt suunati mind edasi ning nüüd.... on mul tõenäoliselt uus perearst. mis siin nii meeldivat on? noh, see, et pean minema hariduse 6 neljandale korrusele. juhuslikult asub see toredas asukohas, palju toredamas, kuhu ma algul oma peaga oleksin kihutanud, majas sees toimub remont, mis on samuti väga meeltmööda mulle. tähendab, remondiseisukord. registratuur on üks pisike roosa ruumike, milles istub malbe tädike laua taga, ülejäänud furnituuriks on vanad papkastid ja paberikuhjad. kuhu ma sattunud olen? teise reaalsusse...arstiabinetis saab jälgida pragude kulgemisi seinal ning akna ääres, kauged kollased ja hallid majad. tuvitänava tornid vist.ja ühtegi kitlikandjat ei huvita, mis sul viga on. paberimajandus on tähtsaim

nüüd oskan ka toom-kuninga tänavalt põigelda sinna-tänna, kuhu vaja ja nii. suures kristiinekeskuses aga eksin jätkuvalt ära. tahaks uskuda, et see külmetus on mu ajud nahka pannud, aga ilmselt pole aru ikka sünniga kaasa antud piisavalt. vot.